N 56º 26.016' E 15º 11.100' Kraftstn

Eile taas Tallinn - København - Konga, ehk siis tööreisile Rootsi. Ilm küll ei soodusta väga töötegemist - eile saabudes +36°C ja päike lõõskas mis hirmus. Tegime kerge õhtuse ujumise, mille jooksul kerkisid taevasse tumedad pilved. Juba pool tundi hiljem oli saabunud korralik äikesevihm. Täna on ilm õnneks inimlikum, „kõigest“ +27°C ja vahelduv pilvisus.

Üks veidi harjumatu asi siin on mobiililevi, õigemini selle puudumine. Ainus normaalselt töötav võrk on SWEDEN 3G, aga sellega on kah jama - hoolimata sellest, et mul on manuaalselt valitud SWEDEN 3G, tahab telefon end igal võimalikul juhul (kohe, kui nõrga signaali leiab) TELIA peale ümber lülitada ... loomulikul sel hetkel kohe keegi ka helistab :).

Aga täna toodi kohale ämbritäis internetti ja olen taas tsivilisatsioonis.

Keiserlik Kokk ja Baltic Printsess

Natuke pidasime veel sünnipäeva: kõigepealt Viinistu restoranis kõht (ja pea) täis ning siis sealses katlamajas "Keiserlik Kokk". No võtteldes "Katkuaja lugudega" oli ikka parem küll. Ikkagi Kivirähk kirjutanud ja R.A.A.M lavale toonud. Selline lihtne, lõbusapoolne suvine asi. Vahepeal läks ehk liiga käest, aga J.P arvas, et nüüd ongi just parasagu üle vindi.

Aga südaööseks läksime hoopis laevale. Tallinnki kõige uuem - "Baltic Princess" seisis sadamas. Tuliuues laevas  uudistasime veidi ringi ning siis  nautisime tuliuut showd - naispeatäheks J.P särav kaasa Kirsti. Ülilahe, tõesti nauditav etendus.

Katkuaja lood Naissaarel

Eile käisime Naissaarel, kus Nargen festival Omari küünis etendab "Katkuaja lugusid". Ei hakka pikalt keerutama ja ütlen kohe ära, et etendus ei meeldinud. Kohe üsna algusest peale ei meeldinud ja kahjuks lõpuni välja. Postimehe arvustus tabab märki:

Suur hirm halvas ja tekitas paanikat. Seda tunnet andsid hästi edasi etenduse kakofooniliselt ja skisofreeniliselt kaikuvad monoloogid, vaheldumisi maakeeles ja murdes. Natuke häirivalt mõjus pärimustekstimikside rabe dünaamika – meeleheitlikku karjumist oli minu meelest liiga palju, nii et kohati ei mõjunud see usutavalt, vaid pigem eemaletõukavalt. Koos näitlejate laval roomamisega ja muidu aelemisega tekitas see kerge kooliteatri efekti – harras visklemine Teatri nimel mõjub kuidagi liiga välispidise pingutusena. Kui väline jõud ületab sisemist, ei lähe kordagi meelest ära, et oled teatris. 

Hale vari varasematele Nargen Festivali üritustele ja kui lõpus küüniuksed jälle lahti tehti, ohkasin kergendatult. Pärast selgus, et ma ei olnud ainuke. Vähemalt meie paatkonna hulgast.

Aga tühja sest etendusest, sest õhtu oli juba ette päästetud seetõttu, et Naissaarele reisisime Minna pardal. Oli nii Kormorane kui teisi toredaid inimesi. Oli küll juba päev hiljem, aga sünnipäevapidu sai siiski veidi peetud.  Heiti ema tehtud seenesalati- ja kalavõileivad said kohe otsa, Narva kohviku juustukringel (parim mis ma tean Tallinnas) samuti.

Sinnasõit läks küll mootori najal aga tagasi tulime nagu õiged merelinnud kunagi - tiibade s.t purjede abil. Ilm oli ju tellitud ja päikeseloojang kilukarbi silueti paistel oli imekena. Ohh.. meil hakkas kripeldama, et äkki peaks ikka augusti alguses Soome- tripist osa võtma.
Heiti tegi ka pilti ja hoidis GPSi töös:)

Hiiltomiehet Adventure 2008

Tehtud. Soome ei petnud meie ootusi, hästi planeeritud rada, huvitavad lisaülesanded, ladus korraldus ja muidugi üli-mega-super hea maastik. Ei mingeid tulemuste lõpuloosimisi. Nüüd on puhkus tõepoolest läbi.

puhkus lõpusirgel

Šotimaaga selleks korraks ühelpool, veidi kallis, aga väga ilus maa, tasub külastamist. Alustasime ka piltide ülespanemisega, kõik võtab veel veidi aega. Pärast Šotimaad tunduvad Eesti maanteed igatahes jube laiad. PS. mõista-mõista, mis asi on pildil ...

Homme alustame puhkuse viimast etappi, Hiiltomiehet Adventure 2008, st. homme stardime kodust, start ise on laupäeva hommikul kell 06:00.

Scotland’s Malt Whisky Trail

Täna oli planeeritud rahulik päev, Distillery-te külastamisega ... krt, see on ju hullem, kui sport. Hommikul, kuna distillery-d avatakse alles kell 12, võtsime soojenduseks Cawdor Castle - väärt iga kulutatud naela ja penni, soovitan soojalt.

Whisky Trail-i avasime Cardhu Distillery külastusega, sissepääs 4 £. Kordades lahedam oli Glenlivet Distillery, kus distillery külastus oli täiesti tasuta, erinevalt Cardhu-st toodi proovimiseks kolm erinevat - 12, 15 ja 18-aasta vanune viski, erinevus oli isegi meiesuguste võhikute jaoks ilmatuma suur. Lisaks oli Glenlivet õhkkond oluliselt meeldivam. Kell seitse jõuame lõpuks kauaoodatud õhtusöögini, pea käib viskist ringi, jalad on ümaraks käidud.

Vaade Aviemore Cairngorm Guesthouse aknast on ilus ... Cairn Corm (1 245 m) ja Ben Macdui (1 309 m, UK kõrguselt teine tipp) ... loodetavasti ei pea homme nii palju viskit jooma ... tipud on ahvatlevad, ehk õnnestub Maare üle kavaldada ...

Macleod’s Tables

Kaks päeva Skye (mitte ajada Skype-iga) saarel on olnud ülilahedad. Täiesti teine maailm, üldse ei imestaks, kui Harry Potter isiklikult meile vastu jalutaks ... eilne Macleod’s Tables-ite vallutamise plaan ei olnud hea idee - Maarel olid jalad veel eelmistest päevadest pehmed. Ja kohalik kanarbik ei hellitanud just Noarootsi kõrkjateraapiast just paranenud sääri.

Õnneks tegime õige otsuse ja vallutasime ainult Healabhal Mhor (Macleod’s Table North) nimelise tipu (pildil parempoolne) ja jätsime teisele minemata. Tund hiljem olid tipud sellistes pilvedes, et anna aga olla.

Fort William - Kinlochmore - Ballachulish - Fort William

Kuna eile saime juba hea matkahoo sisse, siis rentisime täna hommikul jalgrattad ja ...

... kaardil oli valmis vaadatud 65-kilomeetriline jalgrattaring mööda mägesid. 30-ndale kilomeetrile oli planeeritud tagavaravariant - kui oleme ikka väga väsinud, siis saab otse koju tulla ja piirduda 40-ne kilomeetriga ...

... kui sõidetud oli umbes 20 kilomeetrit ja kulunud juba 3 ja pool tundi, siis tegime hädaplaani - mitte küll nii väga otse, aga kohe ja mööda (ainsat) asfaltteed, piirdusime umbes 55 kilomeetri ja 650 tõusumeetriga. Maare jaoks oli see ilmselt absoluutselt viimane piir :).

PS. Šotimaa matka(jalgratta)rajad on uskumatult kivised ja järsud.

Ja veel: kohe Šotimaa teise reisipäeva hommikul keeldus meie GPS, GPSmap 60CSx, pilti ette võtmast, st. hakkas satelliite otsima ja ei leidnud mitte ainsamatki. Täna õnneks sain internetist update-da ära GPS firmware ja oh imet - kõik toimib jälle. Kahju on ainult, et kaks eriti lahedat matka pidime tegema ilma GPS-ita ja nii ei teagi, kui palju me täna siis tegelikult jalgrattaga sõitsime ja kas meie kiiruseks mägedes oli tõesti 6 kilomneetrit tunnis.

Ben Nevis

Eile sai võetud Šotimaa kõrgeim tipp, Ben Nevis, 1 344 m. Eks ta selline turistidele mõeldud jalutuskäik rohkem oli, veidi alla kahe tunni üles ja siis hästi rahulikult, kahe tunniga alla. Ilm pidas kah ilusti vastu, isegi lasi tipus meil korraks ilusat vaadet nautida. Pärast seda mattus aga tipp pilvedesse ja enne õhtut seal vist enam selget hetke ei olnud.

Kilchurn Castle

Tallinn - Amsterdam - Glasgow - Inveraray - Oban. Edukas eilne päev seljataga - juba esimesel reisi päeval tegime ära lonely planet esikaane pildi - Kilchurn Castle. Loomulikult oli kindluse külastamise (ja pildistamise) aeg tänasest päevast ainus, kui sadas vihma, muidu täiesti ebatüüpiline Šotimaa ilm - paistis päike ja sooja oli +19°C.

Minu jaoks oli tänase päeva suurimaks elamuseks vasakpoolne liikulus ja Wauxhall (Opel) Saphira parempoolne rool. Eks näe, mis ilm siis ütleb, kui kuuleb, et me Ben Nevisele külla soovime minna.

XXX Ilvesteade 2008

Kolm päeva orienteerumismõnu on selleks aastaks läbi. Meie võistkond, Underwater Motorsaw Team, saavutas kolme päeva kokkuvõttes 17-nda ja veteranidest teise koha. Kusjuures minul hakkas iga päevaga orienteerumine paremini sujuma, tuleb vist tihedamini võistlemas käia :P. Tulemused.

Xdream - muljeid rajalt

Jälle üks Xdream on saanud ajalooks. Praegu küll lastakse veel võistluste kodulehe kommentaariumis kõvasti auru välja ja emotsioonid on laes, aga korraldaja hoiab targu madalat profiili ja küllap vaikib kõik õige pea ... kuni järgmise etapini :).Ka meil Maarega on esimesed emotsioonid veidi vaibunud ning viimane aeg omad muljed üles panna. Siin väikene tagasivaade minu silmade läbi ja Maare, veidi värvikamad muljed.

Täpselt nii viirastuslikuna jäigi meelde hommikune kanuuetapp Veisjärvel :). Foto by Andres Kütt.

Mõned arvamused võistluse kohta teistelt: Soosambla Suusaklubi, Kaja (Ekstreem.ee), Leivo (Ekstreem.ee), Eveli (AT Sport), Vahuri Inglid, Piia (Nike ACG), Teller (Team Skype Omega), Medisoft.

Xdream - katsumus öös ja hommikuses rabas

Kirjutasin valmis ka oma muljed öisest Xdreami etapist ning kui Heiti tööreisilt tagasi, riputan needki tema abiga planetisse üles. Pikaks läksid muljed nagu võistluski lihtsalt :)

"Kaardid segi" -  on selle võistluse õige koondnimetus kindla peale. Nii otseses kui kaudses mõttes. Aga kui üldarvestust vaadata, siis esikahekümme on ikka enam-vähem samasse kanti. Ehk võib olla veidi teistmoodi järjestiuses, aga siiski. Mis veelkord näitab, et tugev võistkond on see, kes tugev nii füüsiliselt kui vaimselt. Õnnevalem kaasa arvatud.

Kõige muu kõrval on aga mul ülihea meel B-rajal seigelnud (minu arust suurepäraselt) Leek´s Openi üle, kus minu tore ja igas mõttes suur vend ja tema üliäge kaasa rajal olid. Arvestades läbitud kilomeetreid, B-raja kohta veidi liialdatud keerukusega orienteerumisülesandeid, võsitkonna meessoo pikkuse ja kaalulist eripära ning rajal oldud aega, oli nende särasilmsust peale võistlust niiiii tore kogeda. Kohtume rajal ka edaspidi! Näed, mis seiklusspordipisik inimestega teeb :)

Mis siis edasi: nädalvahetusel Ilvesteade ja seejärel Šotimaa võlud, kus ka eelmise aasta seikluspordi MMi maastikega tutvust sobitame. Puhkuse lõpetab Hiiltomiehet Adventure Soomes - kindlasti heall tasemel seiklus jällegi. Heiti lõi üle mu eelmise aasta võistluskaaslased Viffi ja Raivo ja mina seiklen perekond Sootsidega kohalikul B-rajal :)

Xdream Kärstnas

Selleks korraks siis jälle läbi. Suutsime endid esimese etapiga vähe harjumatule positsioonile sättida. Selles suhtes huvitav kogemus :). Oli palju muidki uusi kogemusi, nii meeldivaid, kui ebameeldivaid.

Pildil võistkond „10 aastat hiljem“ peale lõpetamist.

kultuuriõhtu

Eilne õhtu siis jälle kultuurilainel - alustuseks kehakultuur Männiku polügonil ja siis täiskiirusel Patarei vanglasse, kus Riho Sibul oma 50 juubelit tähistas.

kajakiga ümber Noarootsi poolsaare

Enne jaanipäeva pidustusi õnnestus meil Maare, Kaja ja Leivo teha väikeste seiklusvõistluse sugemetega kajakiring ümber Noarootsi poolsaare. Üsna kindel, et teist korda me sama marsruuti enam ette ei võta, aga praegu hakkavad sääred juba vaikselt paranema ja tagasi vaadates võib öelda, et oli päris huvitav ning omamoodi kajakimatk :).

Meie muljed rajalt. Kaja kirjutab. Leivo kirjutab. Teekond. Fotod retkest.

Jaanipäev

Lõkke tegemise ajaks oli vihmasadu juba ammu lakanud ...

orienteerumisõhtud Tallinna lähistel

Sel nädalal toimus Tallinna ümbruses kaks nii head orienteerumispäevakut, et ei saa kohe kirjutamata jätta. Kõigepealt teisipäevak Türisalus ja siis neljapäevak Nelijärve-Siniallikal.

Teisipäevane ilm polnud just eriti kiita, aga õnneks olime Maarega varakult ära otsustanud, et läheme ja asjad tööle kaasa võtnud. Ja kui kord juba otsustatud, siis tuleb ju minna :). Õnneks oli kohalejõudmise hetkeks vihmasadu lakanud, aga tuul suurel lagedal oli nii tugev, et tahtis sokid jalast ära puhuda.

Kui keegi arvab, et lageda peal on lihtne orienteeruda, siis ta eksib tugevalt - lagedatel on objektide kaugusi millegipärast tunduvalt raskem hinnata ning erinevate orientiiride ülekülluses raske adekvaatseid otsuseid teha. Nõukogude sõjaväerajatiste varemed, kõrge hein ja selle varjus sügavad, paepinnasesse raiutud kaitsekraavid, okastraat ning metsikus koguses prahti nõudis omajagu tähelepanu nii, et lagedal lippamisest oli asi kaugel.

Rajameister Risto oli teinud tõeliselt hea ja vaheldusrikka raja ning võtnud maastikust maksimumi. Kordagi ei tulnud teisipäevakule tuttavat tunnet, et planeeritud on rattarada ja siis jooksjatele lähemalasuvatest punktidest rada planeeritud. 8.73 kilomeetrise ja 17 kontrollpunkti raja läbimiseks kulus mul veidike alla tunni. Kui ainult kõik rajameistrid oma tööd nii tõsiselt võtaksid ...

Eilne neljapäevak, mis toimus Nelijärvel ja kus rajameistriks  Margus Klementsov oli juba ette arvata, et tuleb huvitav. Nii oligi - üks Põhja-Eesti parimatest maastikest ja pühendunud rajameister ning tulemuseks oli korralik orienteerumiselamus. Oma osa lisas sellele ka Spin-Tek kena korraldus, nagu oleks mõnele suurvõistlusele saabunud :).

8.68 kilomeetri pikkune ja 25 kontrollpunktiga rada pakkus alustuseks Jänijõest Valgehobuse mäe poole jäävat suhteliselt hästi läbitavat männimetsa, kus aga korralik mikroreljeef - kui kiirus liiga suureks ajada on vead kerged tulema. Raja teine pool oli põhiliselt Nelijärve oosidel - lausa uskumatu, milliseks džungliks sealne mets on muutunud. Lisaks on enamus oosidel ja nende vahel olevatest jalgradadest kinni kasvanud. Praegu ei jää Nelijärve vist enam palju alla näiteks Neeruti maastikele. Aega kulus seekord kolm minutit üle tunni.

Ning seekordse neljapäevaku lisaboonuseks oli ujumisvõimalus, mida me loomulikult kasutamata ei jätnud ja nii sai pärast neljapäevakut Nikerjärves väike ujumistiir tehtud.

Ferrino 36h muljeid

Viimasel ajal on pidevalt selline kiirus peal, et pole enam aega muljeid kirja panna. FERRINO 36h matkaspordi juttu sai alustatud juba ammu, aga alles nüüd, Rootsis, leidsin aega selle lõpetada. Jutt ise siis planetis.

N56 27.156 E15 09.069 Böket

Taas Rootsis. Laupäeva puhul olin hommikul tööülesannetest vaba ning kasutasin juhust, et tutvuda ümbruskonnaga. GPS-is oleva kaardi järgi jooksutiiru planeerides valisin paar lähedalasuvat järve, millele ring peale teha. Joostes selgus aga, et järved on omavahel ühenduses ja nii pidin planeeritud teekonda veidi muutma.

Aga joosta Rootsis on veidi teistmoodi kui eestis. Vähe sellest, et majade juures askeldavad inimesed ja vastusõitvad autojuhid (neid oli küll mõni üksik) tervitasid, lisaks sellele saatis mind vahepeal viis herefordi, kes minuga rõõmsalt piki oma koplit kaasa sörkisid. Rada mööda joostes sõi raja kõrval metskits, tõstis pea ja vaatas, kuidas ma tema nina eest, nii 10 meetri kauguselt mööda jooksin, segada ta ennast sellest ei lasknud. Lisaks suuremal hulgal linde ja oravaid. Kokku tuli 1:36:12 ja 16.4 km, sellest kolmandik mööda metsi ja mägesid.

Õhtul tegime kohaliku jõe peal veidi paadirallit. Jõel kohtasime kõrgendatud meeleolus Rootslasi kanuudega. Üks paatkond oli oma meeleolu juba nii kõrgeks ajanud, et sellest jätkus ka kanuu ümber ajamiseks :). Aitasime neil kanuu veest tühjaks saada ja jagasime nördimust Rootsi kaotuse puhul jalgpallis.