Kultuuriõhtu
Sellal, kui Maare koos suurema hulga naissoo (ja paari meessoo) esindajatega Forum Cinemas silmi vesistas, käin mina Andineemel nõgeseteraapiat saamas. Ravi nimi on Harjumaa meistrivõistlused tavarajal.
Võistluskeskuses riidesse pannes, avastan et, oh seda rõõmu, jooksujalanõud on koju jäänud. Õnneks saabus veerand tundi hiljem orienteerumisrajalt Viff, kelle ma kiirelt tema jalatsitest välja tõstan :).
Rada 8.94 km ja 21 kontrollpunkti. Startimise hetkel sajab kerget vihma, mis olemise ainult paremaks muudab. Võtan kaks esimest punkti veatult, aga siis muutun hooletuks, ei kontrolli korralikult oma asukohta ja ... jõuan kolmanda punkti asemel neljateistkümnendasse! Poolteist minutit viga.
Jätkan samas rütmis - kaks järgmist punkti enam-vähem, aga siis jõuan kurikuulsasse rajooni, mida Tallinna öistel meistrivõistlustel juba põhjalikult kaardistasin. Punkt ise on muidugi kah - kivihunnik kohas, kus muud ei olegi, kui kivid. Müttan punkti rajoonis päris põhjalikult, 3 minutit, kuni lõpuks punktitähist, mitte kivihunnikut näen.
Saan punktist kaks sammu järgmise punkti poole teha, kui minu eest, 10 meetri kauguselt tuiskab mööda kaks minutit hiljem startinud Jürgen. Olen vaikselt ja ei hakka teda punkti kutsuma. Hiljem selgub, et Jürgen otsis sama punkti üle viie minuti.
Edasi läheb kuni neljateistkümnenda punktini paari väiksema veaga ilusti, aga siis ei suuda mina küll märgata kaardile kantud poollagedat ala ja paika saan end alles siis, kui majad juba paistma hakkavad - 1:40 jälle ´ekstrana´ ajal otsas.
Kuueteistkümnes punkt on kaardi järgi oja keskel asuval saarel, kui kohale jõuan, siis on hein saarekesel maatasa trambitud, aga mida ei ole on kontrollpunkt. Seisan tükk aega nõutult ja lähen siis tagasi teele ennast paika panema. Tee peal otsustan, et punkt võiks olla veidi rohkem vasakul ja oh imet - ongi teine saareke koos punktiga, ehkki kaardil on neid ainult üks.
Raja lõpuosas olen etappidel küll kindlalt kaardis, aga punktide läbimine on sellest hoolimata ebakindel. Kokku tuleb vigu 9:30 ja aeg 57:01. Koos startinud ´rongist´, Ott-Erik-Silver-Arti jään küll valgusaastate kaugusele, aga järgnevad, Risto ja Jürgen, kaotavad minule juba omakorda üle üheksa minuti. Tulemused. Etapiajad.
Õhtul teen nõgeseteraapiat saanud jalgadele kuuma vanni ja määrin neid Aloe geeliga.
labels:
kultuur,
orienteerumine,
sport
5 comments:
Ma kaardistasin ikka korralikult seda jõesaare punkti, ilmselt 6-7 minutit. Kaldusin nimelt paremalt teele tolle teise maja juurde. Teel aga suunda ei kontrollinud ja tõmbasin kohe läbi võsa jõkke kammima :) Sulistasin ikka korralikult ennem kui asjast aru sain. Lisaks skaneerisin seal kivihunniku juures teist samapalju, too pisike kraav ei tulnud ka eriti kärmelt kätte jne... Õnnetu koht minu jaoks see Andineeme, 15min viga taaskord!
Miks see 1 punkt alguses ära jäeti?
Mingi kibestunud kurja penskari valdused pidid olama seal, lubas kurjad koerad kallale saata kui keegi julgeb tema toomingavõsas ragistada :)
Noh, vähemalt lohutav on teada, et ma väga hullusti ära ei kaldunudki siis. 10 meetrit 150 meetri peale võsas on täitsa OK suunahoidmine.
Aga päriselt, kuidas selliseid punkte võetakse? Kas peale persetunde on veel võtteid teada? Ja veel huvitavam küsimus — mille järgi rajameistrid selle punkti just selle põõsa sisse maha panid?
Persetunne on hea, aga alati ei toimi :) Vasakule kalduda ja lagedasse kinni oleks olnud õige, sealt oli lihtne peale minna. Ma seda varianti mõtlesin aga vaatasin et otse ikka kiirem ja lootsin seda uimast orvandit tajuda. Panin aga paremalt ilmselt mööda ja kaardist välja. Tagasiteel leidsin lageda ka lõpuks üles.
Post a Comment