Pedassaarele

Nädalavahetusel kogunesid mõned multi- ja mõned niisama sportlased Valklasse, et kurvastada koos minuga minu vanuse numbri järjekordse muutumise puhul. Üritasime siis kurba sündmust unustada matkaga Pedassaarele. Liikumisvahendi võis igaüks ise valida – tugevamad valisid lumeräätsad ja nõrgemad suusad.

Õnneks soosis ilm suusatamist, st. eelmise nädalavahetuse suur sula ja sellele järgnenud külm olid muutnud lagedad üheks suureks suusarajaks. Ja ehkki nädala sees sadanud lumi oli suusaraja katnud viiesentimeetrise lumekihiga, oli ikkagi vist üks selle talve parimaid suusailmu – sellist piiritut vabaduse tunnet saab kogeda ainult loetud päevadel talve jooksul … ja mitte igal talvel.

Nautisime siis täiega seda vabaduse tunnet, suustasime üle lagedate, läbi metsatukkade, lausa üle mere … Pedassaarele. Pedassaarel pidasime ühise lõuna räätsatajatega, kes olid suutnud meie saabumise ajaks juba tiiru saarele peale teha, ja mõned ka värskendava supluse ette võtta.

Mõned pildid ajalises järjestuses räätsa- ja suusamatkalt Pedassaarele.