four funeral and the wedding
Hommikune päikesetõusu paaditripp Gangese jõel aitas heita esimese pilgu Varanasi vannituppa. Väikene hommikusöök aitas jällegi saada veelkord kinnitust, et enamus LP soovitatud kohti käib pärast soovituse saamist totaalselt alla.
Päeva elamus oli Harishchandra Ghat, kus algul ei tahtnud ühe surnu sõnakuulmatud jalad alluda surnupõletaja tahtele ja kippusid pidevalt leekidest välja sirutuma. Siis ühe imiku matus, kes kivi külge seoti … ja teine, mitte liiga püha mees, kes samuti Gangesesse heideti. Vahelduseks üks pühamees, kes algul Gangese veega üle pühitseti ja siis tuleriidale läks. Kusjuures meeleolu ei olnudki niiväga morbiidne.
Ja õhtu lõpetas suur pulmapidu mõnesaja külalisega, kus meile olid reserveeritud aukohad … ehk toimus see siis otse meie hotellitoa rõdu all.
4 comments:
Heiti, kui Sa ise ka teaksid, kui kohatu see pilt on siitpoolt vaadates.
Meil on nagu laulus "Tuisk on kuuendat päeva..."
Väga ühte nägu olete sel reisil läinud ...
Ausõna, veel ei tea. Kõik räägivad mingist lumest, meil hakkas just talv, Istanbulis on +4°C, just vennastusime Sakasa turistidega, kes hakkavad juba külma kätte ära surema, ma panin kah pikad püksid jalga. Eks homme siis näeb, millest te räägite.
Mis ühte nägu ... Minn, pane prillid ette, see teine ei ole mina :)
Post a Comment