Kultuurikilomeetri suusatreening
Eelmisest nädalast jäi silma üks põnev uudis:
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on kergliiklustee trassile rajatud valgustatud suusatee igati edumeelne ettevõtmine. „Kalamaja kalmistuparki olid juba enne kultuurikilomeetri suusatee rajamist rajad sisse sõidetud ja kohalikud harrastasid seal tervisesporti,“ ütles Boroditš. „Nüüdsest lisandus pargis olevatele suusaradadele veel kahe kilomeetri pikkune rada Linnahallist Tööstuse tänavani. Ma arvan, et suusatrassi, mis asub sisuliselt keset linna ja vaatega merel, on vähestel Euroopa pealinnadel vastu panna,“ lisas Boroditš.
Läksime eile mõnede suusahuvilistega seda ilmaimet vaatama, et kas tõesti, otse meie kodu ukse all, on nüüd võimalus suusatada. Ja kuna oli ju ette teada, et kilomeetril, olgu siis tegemist kas või kultuurikilomeetriga, tõsisemat suusatreeningut ette ei võta, siis kaasasime ülevaatusele ka ühe Lõuna-Eesti tuntud suusaklubi treeneri, kes läheneva Jizerská Padesatka valguses meie logisevat klassikasammu õigeks aitaks seada.
Suusarajaga oli lugu … ausalt öeldes kehvasti. Ei sõitjaid, ega ka erilist rada. Näha küll oli, et kunagi on rada traktoriga sisse aetud, aga pärast seda on seda “silunud” õige mitmed jalutajad. Üks daam koerakesega oli ka meie saabudes rajal, mõlemad, tõsi küll, ilma suuskadeta. Tegime siis lumest väljaturritavate kivide kiuste ja treeneri valvsa silma all mõned ringid, ning treener ei olnud kitsi meid … kritiseerima :). Mõned jäeti koguni “peale tundi” harjutama. Õnneks oli Maare suutnud sauna meie saabumise ajaks päris ärevaks ajada ja vähemalt treeningu teine pool oli korralik.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui suuskadest kahju ei ole, siis paarikümneminutilist “kivilihvi” võib seal ju moepärast teha, aga suusatreeningute tegemiseks tuleks Tallinnlastel siiski valida kas Pirita-Nõmme või veel parem, Kõrvemaa-Valgehobusemäe.
No comments:
Post a Comment