Angels Landing

“How far did you get?” is the question asked every morming at coffee shops all over Springdale, as hikers compare notes on Angels Landing. This strenuous hike is not just a physical challenge, but a mental one for those with a fear of heights.

Tavaliselt ma LP-s antud radade iseloomustusi väga tõsiselt ei võta … ja kui LP lubab raja pikkuseks 4 hours, siis tavaliselt on see tähendanud see 2 (no maksimum 3) tundi korralikku kõndi.

Pildil olev vaade avanes mulle pärast tugevat tundi kestnud ülesmäge mööda serpentiine rühkimist. Kuna eemalt tunduvad kõik mäed järsemad, kui asi tegelikkuses, siis esimene vaade tipule: see pole võimalik – minna ülers täiesti püstloodis seina mööda mis lisaks on kitsas, nagu noatera.

Uhkus ei lubanud ju ometi jätta suureliselt “kergeks jalutuskäiguks” tituleeritud matkarada pooleli, ehkki kella vaadates oli selge, et Maare poolt on oodata valju noomitust. Tegin siis kiiresti … täiskiirusel üles, üleval mõned pildid (peegelkaamera oli ju loomulikult “kergele matkarajale” kaasa võetud, õnneks polnud seekord kaasas seljakotti läptopi ja objektiividega) ja siis tagasi alla.

Pärast kümne-viieteist minutilist laskumist tulid mulle vastu algul Reps ja veidi hiljem Rando. Kui algul otsustasin mitte uuesti üles minna, siis Randoga kohtudes mõtlesin ümber ja tegin veel ühe otsa üles.

Tagasiteel tegime serpentiinide osa Repsiga võidu, st. Reps lasi sörgisammul oma kahemeetriste jalgadega allamäge ja mina pidin kõvasti-kõvasti pingutama, et tal kannul püsida.

Ahjaa – kes ei tea, siis Angels Landing asub Zion National Park territooriumil, 270 kilomeetrit Las Vegasest. Päeva plaan oli võtta Zion National Park ja Bryce Canyon National Park, aga Bryce Canyon National Park-i jõudes oli juba pime ja nii pidi Bryce jääma hommikut ootama.

Ja veel – Angels Landing on väärt iga sammu, mis sinna üles jõudmiseks tuleb  teha.