40 kilomeetrit muinasjuttu

Ehkki Mareti arvates on ebanormaalne ärgata pühapäeva hommikul kell pool seitse, siis täpselt nii ma tegin. Kell kaheksa oleme juba Erko ja Tiiduga Soodla veehoidla otsas, et panna selle talve suusatamistele väärikas punkt ja võtta viimast kevadisest koorikust. Ilm on suurepärane, päike paistab ja külma -7° C.

Alustuseks sõidame Soodla veehoidla peale ja siis piki veehoidlat. Vahepeal saab Soodla veehoidlast Soodla jõgi, aga meie jätkame, kuni oleme Pillapalu polügonist mööda jõudnud. Siis keerame paremale, Koitjärve rabale.

Vaatepilt, mis rabal avaneb on tõeliselt kena, lisaks kannab lumi siin paremini ja puude vahel on tunduvalt lõbusam, kui Soodla veehoidla lagedat mõõta. Sõidame mööda Koitjärve raba Kivijärveni, kus võtame suuna otse itta, Kulli suunas. Enne Kullit peame läbima metsatuka, ning meie üllatuseks kannab lumi ka metsa all.

Sõidame läbi Kulli lõkkekoha, Kulli järvest mööda, siis mööda metsateed kuni Soodla jõeni. Üle Soodla jõe, jõuame Jussi nõmmele. Jussi nõmm oma imeilusate vaadetega nõuab veidi raja planeerimist, sest küngaste põhjanõlvad nii hästi ei kanna. Selle eest on vaated suurepärased ja kiirus selline, et “täna võiksime võistelda vendade Sildadega”, nagu Tiit ütleb.

Sõidame piki Jussi nõmme põhja ja väikese kaarekesega Jussi järvede juurde. Väinjärve juures ristub meie trajektoor RMK matkateega, aga meie jätkame üle Väinjärve, ning läbi metsatuka Suurjärvele. Suurjärvelt keerame Orkjärve rabale.

Kuna aeg hakkab peale pressima, siis sätime endid tagasiteele, mööda Orkjärve raba, ümber Järvemäe. Möödume üsna lähedalt Kõverjärvest ja jõuame taas Jussi nõmmele.

Tagasi kasutame kuni Kullini juba korra sõidetud teed kuni Koitjärve rabani. Nüüd võtame suuna otse üle Koitjärve raba, Kivijärvest mööda, üle Vahelauka ja Pikklauka otse Pillapalu polügonile. Polügon on küll üsna metsane, aga siin on palju lumesaani jälgi ja lumi kannab üllatavalt hästi. Sõidame mööda Polügoni serva, kuni jõuame Soodla veehoidlale.

Viimased viis kilomeetrit suusatame taas Soodla veehoidlal, mis on kohati, nagu juust, kalameese poolt auke täis puuritud. Kahjuks on kalamehed lisaks jääaukudele jätnud siia ka märgatavas koguses prügi, enamuses tühe viinapudeleid.

Viimastel kilomeetritel on tunda, et ilm on tunduvalt soojemaks läinud, lume pealmine kiht on sula ja libisemine tunduvalt halvem, kui hommikul. Kolmetunnise suusasõidu järel, enam-vähem kell üksteist oleme tagasi alguspunktis, kus termomeeter näitab nüüd juba +3° C.

Nüüd tuleb vist küll suusad ahju ajada, et mitte rikkuda suurepärast mälestust hooaja viimasest suusasõidust …