210 ruutkilomeetrit...
...just nii suur ala on Ida- Virumaal Estonia kaevanduses 60 meetri sügavusel kaevanduskäike täis. Töökoha suvepäevade raames oli selle kaevanduse külastamine üks progammis olevatest tegevustest. Ei, see ei olnud ekskursioon kaevandusmuuseumisse Kohtla- Nõmmel vaid külaskäik "päris" s.t töötavasse kaevandusse. Puhkepäeval.
Kuna all on jahe, anti meile selga soojad riided, kummikud ja villased sokidki. Tegelikult oli 60 meetri sügavusel nii 6-8 kraadi sooja, nii, et külm ei hakanud kellelgi.
Maa- all oli lausa nagu teine linn, tänavatevõrk. Ainult, et seal on kogu aeg öö ja tuled peavad põlema. Ega ei kujuta hästi ette küll, kui pead töö tegemiseks sõitma maa alla ning olema seal seitse tundi ühtejutti.. eriti veel kui kuskil kõrval seina lõhatakse ning sa tead, et kui veepump töötamast lakkab, hakkab kaevandus üsna kiiresti veega täituma.
Sain jälle palju tarkust juurde. Sellest, kuidas põlevkivikiht maa sees asetseb, kui palju jätkub veel põlevkivivaru kaevandamiseks, kuidas toimub põlevkivimassi õhkimine sügaval maa all ja kuidas see kõik siis lõpuks maa peale jõuab. Ning seda, et viis aastat tagasi toimus suur osa tööprotsessist käsitsi... Aga rongi enam kaevanduses ei ole, viimane on üle antud raudteemuuseumile.
2 comments:
Rongi pole - aga kuidas mehed siis oma töökohale saavad ?
Vanasti oli nii, et mehed sõitsid maa all rongiga 40 minutit oma tööpostile - st. vahemikud on seal tõesti ülipikad.
rongi asendavad nüüd diiselmootoriga autod, millel on taga selline bussimoodi kong, kuhu töölised sisse mahuvad. niiet puha euroopalik värk- varem sõitis kaevur kõigepealt liftiga maa- alla ja siis istus kitsasse rongi nüüd istutakse riietusruumi kõrvalt otse autosse ja see viib su otse maa alla täpselt õigesse kohta.
muuseas, söögiga olla seal nii, et kaevurid võtavad ise kodust kaasa, kuna Eesti Põlevkivi poolt pakutud kolmekäiguline toit ei olnud kaevuritele maitsenud... peen värk
Post a Comment