N61° 48’ 23.3” E50° 44’ 52.0”, hotell Viktoria, Ežva

Mõnus jälle internetis viibida, Venemaal on sellega kohati kahjuks "mitte just liiga hästi". Kuna mu töine arvuti on paranduses ja unustasin asendusarvutisse oma ROL accounti andmed kopeerida, siis ei hakanud ka uut kõnekaarti ostma ja uut kontot looma, et "internetiseeruda". kirjutasin loo, kasutades Windows Live Writer nimelist vahendit ja riputan loo siis nüüd üles. Kirjutatud kolmapäeva õhtul siis.

Muideks - kasutan sama asjandust ka kodus, kuna mingil põhjusel blogger üle Elioni DigiTV püsiühenduse kipub ühenduse ära kaotama.

Esmaspäeval kiire tripp marsruudil Tallinn – Narva – Sankt Peterburg – Sõktõvkar – Ežva. Reisist niipalju, et kui Ivangorodi piiril vaadati sind, kui vaenlast, siis juba Peterburgis olid lennujaama turvamehed ja ka muud inimesed sõbralikud, ei vähimatki viltuvaatamist Eestlastele. Algul ei saanud aru, miks Narvas ja Ivangorodis sõidavad pooled autod mustade lintidega, lähemal uurimisel selgus, et lindid polnudki mustad – hoopis musta-oranži triibulised :). Nüüdseks olen mõnda üksikut linti märganud ka Sõktõvkari autode antennide küljes.

Kaks päeva on möödunud kohalikus tehases, aga kasu sellest vähe. Igal pool siin uputab totaalselt. Tundus arusaamatu, miks mind tehasesse saabudes esimese asjana lattu viidi ja kummikud anti – nüüd on asi selge – ilma kummikuteta pole tehase territooriumil lihtsalt võimalik liikuda. Ja isegi kummikutega tuleb hoolikalt ette vaadata, et kusagil sellisesse auku ei astu, et vesi üle kummiku tuleb.

Täna, st. kolmapäeval, lõpetasime tööpäeva veidi varem ja nii leidsin aega väikeseks treeninguks. GPS abiks, suundusin otse külast (tegelikult on Ežva mingi Sõktõvkari satelliit, umbes nagu meil Maardu) välja ja metsa. Metsas polnud olukord muidugi parem – vesi lainetas igal pool sõltumata sellest, kas jooksid tasasel maal või nõlval. Igatahes tuli hea treening seiklusvõistlusteks, ma ei mäletagi et oleks varem trennis nii palju ojasid mööda palke ületanud, hüpelnud metsas mättalt mättale jne.

Kuna plaan oli joosta rahulikus tempos enam-vähem 15 kilomeetrit, siis tänu maastiku kohalikule eripärale :), tuli treening üllatavalt pikk – 14.8 kilomeetrit ajaga 1:34:52, keskmine pulss 139 ja max pulss 160.

Homme varahommikul alustan tagasiteed, kuna neljapäeval pole otselendu, Sõktõvkar – Sankt Peterburg, siis tuleb lennata üle Moskva.

fotod:
1. "kurikuulus" lindike auto küljes, Sõktõvkaris.
2. tehases uputab.