Matkasport 36h tulekul

Sarnaselt eelmisele aastale veetsime Leivo eestvedamisel sportlik-seiklusliku pühapäeva Läänemaal, eesmärgiks valmistuda Matkaspordi 36h võistluseks.

Seekord siis Läänemaa, kus võistlus sel aastal ka toimub. Võistluskeskuseks oli Mamburi ja Leegi koduhoov. Plaanis 20 - 30 km jalgsi ehk u 4 tunnine tiir ja siis 60 - 80 km jalgrattaga, sõltuvalt meeleoludest, nagu Leivo ütles.

Meie olime kohale saabunud juba eelmisel õhtul, Heiti oli päeval teinud Karuga veel kahetunnise rattatiiru, samal ajal kui mina kodus põdesin. Olen ikka veel hädas pideva valuga vasakul pool kehas (mingi närvipõletik nagu nüüd on selgunud) ja laupäeva õhtul ei olnud ma üldse kindel, et pühapäeval minust sportijat on.

Pühapäeva hommik oli ilus ja kaugelt tulijad olid kohal (Kaja, Leivo, Alar ja Jaanus) enne kui meil hommikukohv joodud. Enesetunne oli enam-vähem, st. valu parasjagu polnud (ilmselt valuvaigisti abiga) ja otsustasin siiski spordiriided selga ajada ning proovida, kaua ma jaksan teistega kaasa jõlkuda. Ilm oli ju ka super!

Startisime plaanipäraselt kuskil kümne paiku hommikul ja võtsime suuna Paralepa ja Rohuküla poole. Jah, kuigi tempo oli aeglane, kerge mul ei olnud ja peale pooletunnist jooksu tegime esimesed 2 minutit kõnnisammu. See algus oligi lihtsalt jooksukas, teel polnud midagi erilast vaadata (noh, et oleks kinni pidanud ja puhanud), lihtsalt ilusat loodust ja ilma sai joostes nautida. Niipalju kui ma nüüd nautisin. Pigem olin rohkem hirmul kui väsinud, nähes kuidas teised kerge jalaga lippasid ning mõtlesin pidevalt, millal siis jõud üles ütleb.

Sellegipoolest oli retk suurepärane. Pärastpoole oli mul ka kergem, sest tegime erinevate teele jäävate kohtade uudistamiseks ka peatusi. Seega sain vahepeal hinge tõmmata ja mitte ainult - Leivol oli kaasas ka nõrgemate abistamise vahend ehk veokumm. Umbes poole tee peal kraamis Leivo selle kotist välja ja nii olin edaspidi Heitil "lõa otsas" :)

Tõesti, uskumatult palju aitas see abivahend. Alguses ei osanud ma veel selle boonuseid täpselt ära kasutada ja pingutasin endiselt joosta, seega kumm rippus kasutult meie vahel. Pärast lasin selja sirgu, kumm venis pingule ja istusin nagu tugitoolis, üle jäi vaid jalgu tõsta. Paralepa ranna päevitajatele ja rahvale Haapsalu linnas valmistas selline paarisrakend küll parasjagu nalja (no mulle endale ka kui ei teaks, milleks see vajalik) aga kasu oli sellest kõvasti. Muretsen sellise asja edaspidi endale multispordi standardvarustusse :)

Päike paistis, sooja oli täpselt parasjagu. Uudistasime teele jäävaid, peamiselt militaarobjektidest vaatamisväärsusi, tegime rästikust pilti, müttasime piki merekallast, turnisime Kiltsi lennuväljal lennukiangaaride otsas ning vaatasime üle ka Ungru lossi varemed. Pärast ragistasime veel natuke võsas ja matkasime mööda vana raudteetammi. Tagasiteel Paralepa rannas tegime võileivapeatuse ning vaatasime üle ka Valge Daami kodu ehk Haapsalu linnuse ja lossivaremed.

Umbestäpselt kell kaks olimegi tagasi. Mambur küpsetas lõkkel pannkooke ja lonks külma õlut läks nagu kerisele.

Hindasin kriitilise pilguga oma füüsilist olukorda ja otsustasin edasisest rattasõidust siiski loobuda. Vaatasin kripeldava hingega teiste ettevalmistust rattasõiduks ja kibelesin ise hirmsasti minna ... Nojah, pole midagi parata. Üle pingutada ka ei maksa, pärast on veel hullem. Ülejäänud päeva võtsime siis rattureid tagasi oodates päikesevanne ja sain kenad punased põsed ja õhetavad käsivarred :) Isegi Mambur käis vahepeal jooksmas ja tegi Viigi ümber tiiru. Hele Leek muidugi ka, koos Mossuga ja vähe pikemalt.

Ja siis nad lõpuks tulidki tagasi, väsinud ent silmnähtavalt rahul, õhetavate põskedega ja säravate silmadega :) Mõnus. Heiti tegi pilti ja loomulikult salvestus kogu teekond GPSi abil.

[updated by heiti 22.05.2007 9:52] Kuna Alaril on pühapäevasest matkast väga mõnusaid pilte, siis täiendasin Maare juttu mõne Alari pildiga. Tegelikult on pilte muidugi palju rohkem ...