treeningud nõrkadele

Pärast Uus-Meremaa veinituuri oleks vaja nüüd rannahooajaks (Xdream-i hooajaks) veidi vormi taastada. Ehkki jõudsime tagasi laupäeva hilisõhtul ja magama saime pealt südaööd, oli pühapäeval juba kell seitse uni läinud. Suutsin hirmsa tahtejõuga veel paar tundi oodata, enne kui Leivole helistasin ja teda trenni kutsusin. Leivo oli valmis muidugi kohe tulema :).

Ei ole kerge veinisõbra elu, kes on üle kahe nädala järjest, iga päev vähemalt ühe veini pea alaspidi ära joonud ja siis Tallinna jäistele teedele jooksma kiirustab. Ainsaks lohutuseks oli tõdemus, et Leivol, kes kah viimasel ajal treeningutega pausi pidanud, oli sama raske … võib-olla isegi veel raskem, sest Maarjamäe tagusel tõusul, seal, kus mina viimati kõndima hakkasin, teatas Leivo, et seekord on temal õigus ülesmäge kõndida.

Igatahes oli treeningu keskmine pulss (154) aukartustäratavalt kõrge, võrreldes keskmise jooksutempoga (5:15).

Kuna eile oli nii kena talveilm, siis käisin Pirita suusaradasid kontrollimas. Olid täiesti samas kohas ja suusatamistingimused suurepärased. Võtsin lisaks kunstlumeringile sisse ka ühe kaare teiselt poolt jõge nii, et ringi pikkuseks tuli 6.2 kilomeetrit. Tunne oli juba tunduvalt parem, kui pühapäeval.

Täna ei teagi kohe, mida teha. Kuidagi kahju on nii ilusa lumega jooksmas käia. Nädalavahetusel on tegelikult Ebaveres üks tore suusavõistlus tulemas, äkki saab sinna võistkonna kokku. Raivo avaldas juba küll kahtlust, et kuidas me küll juhendi punkti number 14  täita suudame.