Swiss O-week

01.08.09. Lennukiga TLL – MUC. Tänu liiklusummikutele võttis 380 kilomeetri läbimine aega pea viis tundi. Morschach-i jõudes saime kuue peale poolteist korterit, koos Tautsi ja Ailiga, kes lendasid kohale marsruudil TLL – HEL – ZYR, kaks. Külastasime oma puhkekeskuse spa-d, kus avastasime suurepärased saunad, mis said järgnevaks seitsmeks päevaks mõnedele heaks võistlusjärgseks lõdvestamise kohaks ja mõnedele lausa teiseks koduks :). Õhtul tähistasime Šveitsi rahvuspäeva.

02.08.09. 1 etapp: Schwyz, the incisive day. Rada 1.8 km & 19 kp-d. Linnasprint siis. Sprint on teatavasti üks minu lemmikaladest. Kahjuks suutsin “suurest erutusest “ teha kolme punktiga kokku 40 sekundit vigu, ja kuues koht ajaga 13:06. Kaotus võitjale oli suhteliselt väike, sellelt etapilt korjasin küllalt suured punktid. Punkte arvestati valemi järgi: võitja aeg × 1000 / võistleja aeg.

Veel – kusagil poolest päevast hakkas sadama vihma, mis ei tahtnud ka õhtul kuidagi lõppeda.

03.08.09. 2 etapp: Schwialppass the varied day. Vihma sadas kogu öö ja taevas polnud seda nägugi, et vihm võiks lõppeda. Rada 4.9 km & 14 kp-d, 180 tõusumeetrit.

Selle päeva esimene etapp oli teekond võistluskeskusest starti – 2.1 km ja 250 tõusumeetrit, kiire sammuga umbes 50 minutit. Stardis oli sooja +6°C ja … ei saa öelda, et vihma sadas, sest asusime läbimärgadena otse vihmapilve keskel.

Esimene “tõsine” võistluspäev. Kui lagedal osal suutsin punkte enam-vähem talutavalt läbida, siis minule sai siin saatuslikuks raja ainus metsane osa – suutsin nelja järjestikuse punktiga teha 7 minutit viga. Kokku 20. koht, ajaga 59:06. Tanel teeb hea jooksu, on viies ja võidab mind üheksa minutiga … Raivot suudan siiki napilt võita :).

04.08.09. 3 etapp: Glattalp the arctic day. Kasutusel pidi olema kaks erinevat kaarti – üks pikematele radadele ja teine lühematele. Kuna vihmade tulemusena ajasid lühemate radade kaardil jõed üle kallaste, siis toimus võistlus ainult pikematele radadele. Pikemate radade start-finiš asus võistluskeskusest veidi eemal – 4.2 km ja 700 tõusumeetrit, eeldatava kohalejõudmise ajaga 1:50. Priit Pääslane suutis selle vahemaa katta küll ajaga 1:10, aga tema oma sõnade järgi “stardis tema võistlus ka lõppes”, raja läbimiseks jõudu enam ei jätkunud.

Rada 5.0 km & 11 kp-d, 140 tõusumeetrit. Rada täpselt selline, nagu korraldajad lubasid – esimene pool ülikiire, mööd karjamaid ja siis tehniline osa. Mina ei tahtnud kuidagi uskuda korraldajate, ning Viivi ja Erki jutte ulmeliselt tehnilisest maastikust ja “premeerisin” end tehnilise osa esimeses punktis kuue minutiga. Tanel läbis selle etapi käies ja sai seal päeva parima aja. Teine viga, 4 minutit, tuli sellest, et kohas, kus rada tegi risti, keerasin seitsmendasse punkti minne hoopis üheksandasse punkti. 14. koht ajaga 49:07, Tanel võidab mind napilt.

Võistluse ajal jääb vihm kah järgi. Ehkki annan Virvele ja Maarele oma kaardi, et nad saaksid sama raja läbida, jätavad nad selle siiski tegemata.

05.08.09. Puhkepäev the rest day. Sõitsime mäkke, üritasime võtta kõik Luzerni tornid.

Õhtul saime teada, et neljas võistluspäev siiski toimub, aga kuuenda võistluspäeva kaardil ja radadel ning kuuenda võistluspäeva stardiprotokollide järgi.

06.08.09. 4 etapp: Chinzig – Seenalp the breathtaking day. Omaette elamus oli jälle juba starti minek: üks kilomeeter ehk 15 minutit jala, siis sõjaväeautodega mäkke ja lõpetuseks veel 1.5 kilomeetrit ning 35 tõusumeetrit jala.

Rada 7.3 km & 17 kp-d, 100 tõusumeetrit. Selle päeva suurim viga oli jala väänamine teel kuuendast punktist seitsmendasse. Sealt edasi kaotasin Tanelile pea kuus minutit. Kokku seitsmes koht ajaga 1:00:35, ning võidan Tanelit 21 sekundiga :). Selle päeva rajast tasub märkimist veel ehk see, et lisaks sajale tõusumeetrile tuli võtta 970 laskumismeetrit.

07.08.09. 5 etapp: Gibel, the rough day. Rada 2.3 km & 11 kp-d, 110 tõusumeetrit, ehk lühirada. Tõsiselt raske maastik – mitte ainult kaardi poolest, vaid ka läbitavus. Suur osa maastikku oli üks suur kivihunnik, kuhu sammalt ja võsa piisavalt peale kasvanud, et varjata jalge all varitsevaid pragusid. Oli tegu, et tervete jalgadega rada läbida. Tegelikult mulle meeldib selline tehniline maastik, aga kahjuks suutsin ühel punktiga, kaheksandaga, teha rumala vea, kolm minutit. Kokku kuues koht ajaga 33:09.

08.08.09. 6 etapp: Gibel. Veel eelmisel õhtul oli lootust, et tee saab korda ja neljanda päeva maastik ligipääsetavaks. Mida õhtu poole, seda enam hakati rääkima äikesevõimalusest, kuni kella seitsme paiku õhtul olid korraldajad teinud otsuse, et kuues päev toimub samal, Gibeli kaardil. Juhtus see, mida oligi arvata – isegi Šveitsi “kellavärk” ei suutnud ära hoida erinevaid prohmakaid üleöö tehtud radadest. Palju võistlusklasse tühistati – kas oli punkt valesti või näiteks meie klassil kadus seletamatutel asjaoludel poole võistluse pealt üks punkt metsast. Kahju oli Tanelist, kes tegi sel päeval tõesti suurepärase jooksu, vist oma parima Šveitsis.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli tõesti suurepärane orienteerumisnädal, täis või(s)tlust konkurentide, ilma ja valutavate lihastega. Maare on üsna kindel, et plaani võiks võtta ka järgmise, SOW 2011.

Pärast võistlust alustasime teekonda Müncheni poole, kus õhtune, kõigile kohustuslik programm nägi ette seakooti ja saksa õlut.

09.08.09. Hommikune linnaekskursioon, koos tõusutreeninguga erinevatesse tornidesse. Pärast seda lubati meid lennukile, et üle Copenhageni hilisõhtuks Tallinna jõuda.