Jaanipäeva järelmõjud

Kui Haapsalus sundis Mambur mind puid teisaldama, siis Minni juures veetsime teisipäeva hommiku puid lõhkudes. Eilsel neljapäevakul ei olnud veel võimalik joosta – kõhulihased tegid igal sammul hirmsat valu.

Täna käisime sel aastal esimest korda rulluisutamist proovimas ja – ei mingeid kõhulihaste raputusi ja valusid, liueldes mööda peegelsiledat Lillepi pargi rulluisuringi :). Kui Leivo kuulis, et uisutama läheme, siis hoolimata neljapäevasest kukkumisest, randmepõrutusest ja vahelejäävast Xdream-ist arvas, et “ega see prügikasti rännanud püksipaar mul ainus olnud ja randmepõrutus ja uisutamist ei sega” ning tuli loomulikult meiega kaasa.

Tänu Leivole õppisin täna selgeks uue rulluisuelemendi – juba minule tuntud T-pidurdamise ja P-pidurdamise :) kõrval ka V-pidurdamise – ma olen näinud küll uisutajaid oma jalgu hargitamas, aga polnud siiamaani arvanud, et sedasi üllatavalt efektiivselt pidurdada saab.

Uisutades olid kiiremad kilomeetrid kahe minuti kanti ja 16.25 kilomeetrit möödus ludinal … nüüd võib homsele X-dream teisele etapile hoopis julgemalt vastu minna, kui Viff ees tuult teeb ja Ott tagant lükkab, siis ma rulluisuetapil võistkonnakaaslastest maha ehk ei jää :).

Ahjaa, siin pilt, “kuidas mehed verbaalselt natuke kikivarvul käisid” :) ning veel paar pilti jaanipäevast ja muust.

Jaanileiva küpsetamine

Esmaspäeva õhtul sõitsime aga Arula külje alla, et jaanipidustused mööda saata Pilvi ja Minni suurepärases häärberis. Nagu ikka, oli sinna kogunenud paras kamp seiklussportlasi  ja muidu toredaid inimesi, kellega koos sai natuke töid ja sporti tehtud ning loomulikult sealset suurepärast suitsusauna mõnuga nauditud.

Matkaspordi 36h/15h üritusele sõites (ahjaa, sellest üritusest pole ma ise jõudnudki kirjutada. Aga olgu siis siia vahele öeldud, et saavutasime Margega seal üllatusliku, ent siiski parima koha naistearvestuses)  jagas Kaja bussisolijatele imemaitsvat isetehtud leiba ja olime Pilviga kohe mihkllid lunima, et Kaja selle tegemise kunsti ka meiega jagaks. Kaja polnud kade ja nii oli Pilvi võtnud plaani see Kaja moodi  leivategu jaanipidustustel järgi proovida.

Juuretis oli Pilvil varutud oma töökaaslase käest, kuid seda oli veidi vähem kui Kaja antud kogustes kirjas – nii improviseerisime kogustega natuke. Aga kahe ausa leiva jagu tuli tainast küll. Noh ja päris nii kaua ei lasknud ehk kerkida, kui Kaja poolt soovitet oli, sest jaanilaupäeva õhtuks tahtsime leiva siiski valmis saada. Ja korraks helistasime Kajale veel üle, et kas kõik sai ikka päris õigesti.

Välja tuli! Kõik sõid ja kiitsid. Ja ehkki mehed ei olnud selle küpsetamise ajal toas, vaid tünnis sooja vee sees, siis vähemalt verbaalselt käisid nad natuke kikivarvul küll (nagu Kaja retseptisoovituse lõpulauses ju lubatud oli:)). Proovin nüüd üksipäini seda ükspäev järele teha.

Jaanipäevahõrgutistest tueb veel kindlasti mainida suitsusaunas suitsutatud sinki – no Pilvi juures peab ju alati ettevaatik olema, et hea toit keelt alla ei viiks:)

Liisa – gümnaasium läbi!

Nädalavahetusel ja Jaani ajal liikusime trajektooril Tallinn – Haapsalu – Tallinn – Arula. Haapsalu sai alguses valitud, lisaks Leegi-Mamburi külalislahkuse nautimisel, ka põhjusel, et pühapäeval oli plaan osaleda järjekorras 4. ndal Haapsalu triatlonil. See plaan aga asjade käigus muutus ja mina olen sellega rahul: sest külma vee tõttu Väikeses Viigis jäeti ujumine ära ja asendati jooksuringiga ümber viigi. Kombinatsioon jooks-ratas-jooks aga ei tundunud just ahvatlev ja nii asendasime triatlonil osalemise võistluse vaatamisega ning kerge rattaotsaga Rohukülla.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Vaid sellest, et Mamburi tütar Liisa sai hakkama! Gümnaasiumi lõpetamisega ikka. Ja veel väga korralike tulemustega riigieksamitel: inglise keele suuline 100 ehk maksimumpunktid, kirjalik 90, kirjand 91, bioloogia 72 ja lõputöö hindele 5. Liisa nimelt oli üks neist noortest, kes teoreetilise eksami asemel sai teha praktilise lõputöö ja kuna tema üks hobidest on fotograafia, siis just fotod olid tema lõputööks. Noh, vahepealsel ajal ei jäid kooliasjad vähe soiku ja seetõttu on selliste tulemuste üle topeltrõõm – oled topelttugev kui suudad vahepealse tasa teha!

Lõpuaktus oli planeeritud just sellele ainukesele tööpäevale mis keset vabu päevi oli. Ja nii me esmaspäeval oma autonina jälle Tallinna suunas keerasime. Nojah, aktust me tegelikult ei näinudki, sest paariminutiline hilinemine tähendas, et kooliaula uksest me enam sisse ei mahtunud. Õnneks, sest nagu kooliaulatele omane, ei kipu seal soojal suvepäeval ja suure rahvahulgaga eriti õhku olema. Ja kuna aktus osutus rekordpikaks – veidi üle kahe tunni – oli meil isegi hea meel, et saime aktusele kaasa elada kooliõues päikest nautides.

Lõpuks said siiski esinemised ja kõned läbi, tunnistused ja kiitused kätte jagatud (millest Liisagi osa sai). Lilled said selleks ajaks küll juba veidi närtsinuks, aga mis siis – peamine oli jagada seda rõõmu, mis Liisal igast juukseotsast välja lahvatas! Igatahes!

Haapsallu

Reede õhtu läks veidi pikaks ja laupäevase ärkamisega oli väikesi raskusi … pooltel meist läks sellega eriti kaua. Lõpuks otsustasin Tiitu panna ja hakkasin rattaga vaikselt Haapsalu poole sõitma, et Maare siis mind mingil hetkel autosse korjaks …

… 67 kilomeetrit hiljem oli jook otsas ja jõud hakkas pidevast vastutuult rassimisest samuti otsa saama. Kõne Maarele andis teada, et ta on juba ärganud ja asub juba varsti Haapsalu suunas teele. Mambur arvas, et kui häda käes, siis võib ta mulle vastu sõita …

… õnneks jõudsin 24 kilomeetrit hiljem Linnamäele, kus sain poest juua ja krõpse osta, pärast seda oli Haapsallu jõudmine juba köömes.

Haapsalus oli ainus jama selles, et õllepudeli asemel andis Mambur mulle pihku raudkangi ja sundis tööle, küttepuid teisaldama. Täna oli selg rassimisest kange.

Mikkeli-Jukola

Seekordne nädalavahetus möödus Soomes, Mikkelis. Kui Eestis olla nädalavahetus kuuldavasti olnud jahe ja sadanud vihma, siis Mikkelis oli sooja +24°C ja paistis päike. Kokku oli kogunenud aukartust äratav hulk orienteerujaid: kirjade järgi 1 013 naiskonda ja 1 444 meeskonda, ehk kokku siis 14 160 orienteerujat, lisaks arvukalt treenereid, hooldajaid, kaasaelajaid jne.

Meeldejäävamad hetked seoses selle aasta Jukolaga on paaritunnine bussiootejärjekord autoparklas, kaduvväike tualettide kogus suhtes võistlejate arvuga ja sellest johtuvad hiigelpikad tualetijärjekorrad, orienteerumistehniliselt lihtne, aga füüsiliselt raske maastik, üle nelja kilomeetri pikkune avaetapp esimesse punkti jne.

Hoolimata sellest, et enamus meeldejäävamaid asju on ebameeldiva poole pealt, on Jukola feeling nii võimas, et üldmulje on tugevalt positiivne. Kui õnnestub kaart kätte saada, siis kirjutan võistlusest kah veidi. [mõned pildid planetis].

kohtumine tundmatuga

Eelmise nädala Bratski reis mõjus seekord üllatavalt raskelt ja kui laupäeval veidi peale kahtteist magama sain, siis uinusin vist silmapilkselt. Kaua ma magada ei saanud …

… mõned minutid peale kahte ärkasin ja mõned hetked hiljem sain aru, et meie korteri signalisatsioon töötab – nimelt paneme magamise ajaks uksed ja alumise korruse valve alla. Tatsasin unise peaga esikusse ja …

… pidin peaaegu kokku põrkama tumeda koguga. Hetk peata olekut ja tume kogu pööras täiskiirusel ümber ja kadus trepist alla. Mina olin veel veidi aega täielikus hämmingus, siis läksin ja võtsin magamistoast telefoni ja helistasin politseisse.

Politsei saabus üllatavalt kiiresti, samuti turvafirma G4S. Veidi kauem ootasime politsikoera, kes oli vist muudel asjaajamistel. Aga senikaua valvasime keldritreppi ja lahti muugitud keldriakent. Kella kolmeks olin vastu võtnud hulgaliselt külalisi ja nad ka lõpuks minema saatnud: politseinikud nii koertega kui ilma ja G4S turvamehed.

Aknad ise tunduvad küll hästi tehtud olevat, aknaraamid koos karastastud klaasidega on täiesti terved – näha oli, et enne oli üritatud muukida maja otsaakent aga tulutult ja mindud siis maja taha, kus akende vahel tibake suurem pragu ja kus aknasulused pärast kõvemat kangutamist siis järgi andsid. Parandasin ära akna haagid ja täna asendan need veidi turvalisemate sulustega. Aga adrenaliin oli hommikuni nii üleval, et magamisest ei tulnud enam midagi välja.

JA LISAKS: Kuna on kuulda olnud, et siinses, Kalamaja piirkonnas on viimasel ajal olnud teisigi sissemurdmise katseid, siis elanikud, olge valvsad!

mis toimub?

Kas vanalinna päevade lõpetamine või keskerakonna valimiskampaania?

Bratskist tagasi

Et lennud igavaks ei läheks, siis juhtus igal lennul natuke: Moskva – Bratsk lennukis (Airbus A319) kukkus poole lennu peal alla üks laepaneelidest, Bratsk – Moskva lennul suutis üks tütarlaps vahetult enne õhkutõusmist täis oksendada enda ja kahe tagumise rea inimesed, ning Moskva – Sankt Peterburg lennuk olles juba maandumas, suunati pooletunnisele ringile, kuna Pulkovo lennujaam ei andnud maandumisluba.

Bratskis oli tõepoolest soe, sain kõvasti tööd tehtud, ning lisaks jõudsin viimasel õhtul vaatama Bratski hüdroelektrijaama. Olen mööda hüdroelektrijaama tammi küll korduvalt üle Angara jõe sõitnud, aga senini pole olnud mahti jaama ennast lähemalt vaadata. Igatahes väga muljetavaldav ehitis oma 924 meetri pikkuse ja 124.5 meetrit kõrguse tammiga, mis omal ajal oli maailma suurim.

teel

Kes sõidab Moskvasse nii, et algul laevaga Tallinnast Helsinkisse, sealt autoga üle Lappeenranta ja Viiburi Peterburgi, ning siis lennukiga Moskvasse? … mina. Kusjuures väga ergastav oli üle pika aja Tupoleviga lennata, nagu istuks ralliautos. Nüüd on jäänud veel pisike etapp … tunni pärast õhku ja kell 7:35 peaks maanduma Bratskis. Moskvas on täiesti harjumuspärane vahepeatuse temperatuur +26° C, Bratskis pidavat soojem olema.

ei midagi erilist

Kuna neljapäevakul väänasin oma parema jala hüppeliigese korralikult välja, siis oli nädalavahetusel kerge valida: ei spordile ja jah grillimisele.

Laupäeva hommikul tegin peaaegu sporti – tõin koju ja tõstsin keldrisse põrandaplaadid, st. mina juhendasin ja Maare koos emaga kandsid plaadid keldrisse. Aga selja sain märjaks minagi – päike paistis palavalt :).

Tulemuste poole pealt veel niipalju, et saime kirja kolm (peaaegu selle aasta esimest) grillimist. Ülekaalukalt parim oli bioteek.ee-st ostetud talle sisefilee, mis maitses tõepoolest suurepäraselt.