Jaanipäeva järelmõjud

Kui Haapsalus sundis Mambur mind puid teisaldama, siis Minni juures veetsime teisipäeva hommiku puid lõhkudes. Eilsel neljapäevakul ei olnud veel võimalik joosta – kõhulihased tegid igal sammul hirmsat valu.

Täna käisime sel aastal esimest korda rulluisutamist proovimas ja – ei mingeid kõhulihaste raputusi ja valusid, liueldes mööda peegelsiledat Lillepi pargi rulluisuringi :). Kui Leivo kuulis, et uisutama läheme, siis hoolimata neljapäevasest kukkumisest, randmepõrutusest ja vahelejäävast Xdream-ist arvas, et “ega see prügikasti rännanud püksipaar mul ainus olnud ja randmepõrutus ja uisutamist ei sega” ning tuli loomulikult meiega kaasa.

Tänu Leivole õppisin täna selgeks uue rulluisuelemendi – juba minule tuntud T-pidurdamise ja P-pidurdamise :) kõrval ka V-pidurdamise – ma olen näinud küll uisutajaid oma jalgu hargitamas, aga polnud siiamaani arvanud, et sedasi üllatavalt efektiivselt pidurdada saab.

Uisutades olid kiiremad kilomeetrid kahe minuti kanti ja 16.25 kilomeetrit möödus ludinal … nüüd võib homsele X-dream teisele etapile hoopis julgemalt vastu minna, kui Viff ees tuult teeb ja Ott tagant lükkab, siis ma rulluisuetapil võistkonnakaaslastest maha ehk ei jää :).

Ahjaa, siin pilt, “kuidas mehed verbaalselt natuke kikivarvul käisid” :) ning veel paar pilti jaanipäevast ja muust.