Head Aega 2009 Adventure Race

Paar nädalat enne aastavahetust potsatas e-kirjakasti kiri:

Head Aega 2009 Adventure Race (Latvian Style)

Eesmärk: Veeta meeldiv aastalõpp.

Ülesehitus: Saab joosta, trekkida, rattaga sõita, võimalusel suusatada, lisaülesandeid sooritada ja Exceli tabelis toimuvat jälgida, reaalajas. Kanuuetapp jääb seoses nädalase –10 + temperatuuriga ära.

Võistluse kestvus: 12 tunni ringis.

Ajakava: 5:00 start
17:00 finish
17:00 … 24:00 saunad, vana aasta ära saatmine. LÄTI STIILIS!
00:00 Uus aasta ja vabakava

Reeglid: Nagu Lätis – puuduvad. Aga motoriseeritud abivahenditega liikumine keelatud.

Ehkki skeptikud, eesotsas Otiga ennustasid selle kirja peale maailma lõppu, süüdistades kirja autorit, Tiitu, ketserluses ning selles, et ta tahab oma sünnipäeva (jaa, on ka inimesi, kellel on sünnipäev 31. detsembril) üliodavalt ära pidada ja lõppeks ka seda, et ilmselt keegi osalejatest aasta vahetumist ei näe, siis kõigest hoolimata kogunes neljapäeva hommikul kenake hulk rahvast välja reklaamitud võistluskeskusesse, Erki-Marge juurde.

Meie Maarega, kui kõige varem saabujad saame esimese lisaülesandena lükata võistluskeskus lumest puhtaks, pärast mida hakkavad saabuma ka teised seiklejad. Väikese hilinemisega, kell 5:27 lastakse taevasse Saku esimesed ilutulestikuraketid ja 12 vaprat üritavad paksus lumepudrus jalgratastega hakkama saada.

Kui esimest punkti varemetest otsides on tunne, et Tiit on tõepoolest suutnud “lätit panna” ja rattaetapist me küll kaugemale ei jõua, siis edasi läheb tunduvalt lihtsamaks: ratastega Saue lumest puhastatud tänavatele ja tagasi, kusjuures tagasitee oli Erki lasknud täies ulatuses lahti lükata.

Veel üks väike ring jalgratastega, pärast mida vahetame jalga suusasaapad ja suundume Saku suusaradade poole. Lund on ikka tõega palju, Saku tänavad on tunduvalt paremini suusatatavad, kui Saku suusarada, kuhu kella poole üheksaks polegi rajatraktor veel jõudnud. 13 kilomeetrit hiljem saame taas ratastele.

Seekordne rattaring tutvustab meile Männiku karjääri põnevamaid vaatamisväärsusi ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlat, kusjuures Männiku kärjääris avastame ebameeldiva üllatusena, et isegi kümnekraadise külmaga on lume all ja jää peal 10 cm veekiht. Rattaring lõpeb Kiilis, kus seiklejaid turgutatakse hõõgveiniga.

Järgnev, 12-kilomeetrine trekking osutub oluliselt aeganõudvamaks, kui pearajameister Tiit on arvestanud. Süüdi pole selles mitte äsjatarbitud hõõgvein, vaid hoopis megapaks lumi. Kõigest hoolimata jõuame kolm tundi hiljem tagasi rataste juurde.

Tagasiteel jätame küll võtmata kõik rajameistri poolt metsa viidud kontrollpunktid, ent sellest hoolimata lõpetame veidi peale viite.

Saun ja söögid on megahead, ning kõikide skeptikute arvamustest hoolimata, näevad kõik osavõtjad ära ka uue aasta saabumise … sport teatavasti nõrku ju ei salli :).

Pildid tegi Erki. [meie liikumisteekond]