EMV suusa-o tavarada

Hommikul ärgates saabub tõdemus, et siiski – ka vanemaks saades esineb vahel oma võimete ülehindamist, tunne ei ole just mitte kõige värskem. Ilm on selle eest täna ideaalne – külma -4° C.

Rada 9.0 km ja 15 kp-d. KP1 – ei taha kohe hakata Vooremäge alistama ja valin paremalt ringivariandi. Lageda serva keerates saan aru, et see ei olnud hea mõte – pisikeste kulpidega suusakepid vajuvad igal tõukel poole kepini lumme ja edasi liikumine on väga vaevaline, kaotan vale variandivalikuga vähemalt minuti.

KP2 – KP3 – tulevad kenasti vastu, kui välja arvata vahetult enne kolmandat punkti olev pehmes lumes tõus, kus kohati on tunne, et suusakepi pikkusest jääb lume paksusega võrreldes väheks. KP4 – punktist välja sõites näen otselõiget, aga olen siiski oma valikus nii kindel, et lõikele ei lähe. Poolel etapil saan aru, et olen valinud vale variandi, variantide üle mõtiskledes keeran ühest ristist valesti ja võtan korraliku lisatõusu, enne kui taipan tagasi keerata – 2:20. Punktis jõuab mulle järgi kaks minutit hiljem startinud Heigo.

KP5 – lasen Heigo heaga mööda ja jätkan vaikselt tema tuules. Etapi lõpus püüan vältida Vooremäe tippu ronimist ja valin paremalt ringi, ning Heigo saab veidi eest. KP6 – no ei saa ma ka täna aru finiši ümbruse radadest, ning teen kaardivahetusse jõudmiseks 40 sek lisakaare.

KP7 – näen veel kaugelt, kuhupoole Heigo selg kadus ja kaarti hoo pealt alusele kinnitades kihutan järgi – loomulikult vale variant. Veidi enne punkti saan Heigole peaaegu järgi, aga siis otsustan lõpu veidi erinevalt lahendada ja vahe meie vahel suureneb taas. KP8 – KP9 – KP10 – KP11 – libistan vaikselt Heigo sabas, mugav on, ei tahagi kiiremini sõita. KP12 – Heigo väljub punktist millegipärast suunda, kuhu mina küll minna ei taha, mõtlen pikalt ja valin siis oma variandi.

KP13 – teen enne punkti väikese kaare ja vahe Heigoga on üsna minimaalne. KP14 – KP15 – finiš – lõpetan veidi enne Heigot, enesetunne on selline, nagu poleks võistelnudki. Finišis avastan, et ühel suusakepil on kulp murdunud – nagu neist muidu palju kasu oleks olnud, aga nüüd saan aru, miks raja teisel poolel paaristõuked eriti vaevalised olid.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik kohad, kus täna oli võimalik valida vale variant, need ma ära ka kasutasin. Ka suusaorienteerumine vajab harjutamist ja alles tänase raja lõpu eel hakkasid põhitõed meenuma ja tekkis juba isegi kergelt “õige” tunne. [tulemused]