naistepäeva suusatreening

Pärast seda, kui Maare hakkas käima Jaak Mae Suusakoolis, on olnud juhtumeid, kus tema on suusatreeningul ja mina vedelen kodus diivanil. Kuna laupäeval pidasime tagasihoidlikult minu sünnipäeva, siis oli Jaak Mae viinud pühapäevase suusakooli treeningu üle esmaspäevale.

Tänu sellele olin eile õhtul jälle dilemma ees – kas minna koos Maarega suusatama või mitte. Tõtt-öelda oli nädalavahetusest jube väsimus ja kui Maare ütles, et nende tänane treening kestab kaks kuni kaks ja pool tundi, siis ei tundunud üldse ahvatlev üle kahe tunni Pirita metsas ringe kruvida. Õnneks sai sportlik pool minus siiski võitu ja mõtlesin, et mis see 5 korda 7 kilomeetrit siis ikka ära ei ole.

Ringil tiirutades oli vist selle aasta kõige veidram libisemine – kui tasasel (ja ka tõusul) libises suusk nii jäljes kui jälje kõrval suurepäraselt, siis laskumistel oli libisemine null. Lisaks selline tuul, et tahtis sokid jalast ära puhuda.

Väsimusest, tuulest ja veidrastest libisemistingimustest hoolimata oli sõita kerge, esimesed neli ringi hoidsin ühtlast, rahulikku tempot, mõni sekund alla 24 minuti ringi kohta. Tänu sellele, et viimase ringi sõitsin koos vennaga ja hästi rahulikult, siis sain viie ringi koguaja veidi üle kahe tunni.

Loomulikult selgus, et Maare ei kavatsegi kahe tunniga piirduda, vaid treenib pigem kaks pool ja veidi peale tundi. Olgu selle meheliku uhkusega kuidas on, aga mind ei ajanud küll ükski vägi veel kuuendale ringile, viimased pool tundi istusin autos ja ootasin, millal Maare treenimisest väsib :).