Xdream – tõukekaässad

Neli nädalat viimasest seiklusest on pikk aeg, piisavalt pikk, et juba nädal enne Xdreami tekiks ärevus ja rahutus – kas tabad end keset päeva Xdreamile mõtlemas, või tulevad hommikul meelde unenäod hulludest veategemistest öisel rattarajal.

Enne starti lubab Ott, et meil pole vaja sel korral muretseda, ta pidavat nii kõvas vormis olema, et kui 200 meetrit enne finišit Ekstreem Adventure-ga koos oleme, siis ta võidab lõpuga isegi Elo … tuleb rada lihtsalt rahulikult läbida. Taktika siis tavapärane – ajame oma asja ja teistest endid segada ei lase.

Minutilisest kaardivaatamisest enne starti ja RATTARALLIT jääb ilmselgeks väheks ning stardipaugu kõlades paneme koos ülejäänud karja lambapeadega minema, mõeldes, et katsume teel midagi välja mõelda. Ja kui 9 minutit ja 4.15 km hiljem oleme samas ristis kus minut pärast starti, siis tekib küll idioodi tunne. Võtame tempo alla ja katsume teiste järel esimese punkti poole loksudes sarnaseid situatsioone kaardilt leida. Pärast esimest punkti leiamegi lõpuks lõikamiskoha, aga juba veidi liiga hilja, 17 minutit ja 6.5 km sõidame ikkagi lisaks.

Teises punktis teatab Ott, et ta on kuuenda etapi rattakaardilt meie asukoha tuvastanud. Koos ISC-ga asume kiirelt vahetusala poole kihutama, võttes kaasa veel kolm heauskset võistkonda, kes kerge vaevaga kohale loodavad jõuda.

Järgneva 25 minuti jooksul arendame päris korralikku tempot nii, et isegi Hargla silt meid peatuma ei pane (ainult Viff räägib hiljem, kuidas sildi juures olla Randy omaette pobisenud “ei ole võimalik, no ei ole võimalik”). Alles tükk maad peale Hargla silti tekib esimest korda olukord, kus kaart ja situatsioon omavahel ei klapi. Lähemal uurimisel avastame karmi tõe – oleme kümme kilomeetrit järjest valele poole sõitnud!. Veel viis minutit hiljem suudame kohaliku infotahvli abiga tuvastada oma asukoha. Kokku läbime etapil kolmandasse punkti 12 minuti ja 4 kilomeetri asemel 64 minutit ja 20.0 kilomeetrit.

Hiljem ütleb Ott, et tema lootis, et ka meie Randyga kaarti loeme, aga tegelikkuses ei teadnud meie isegi Harglas veel, et kus see teine punkt üldse kaardil asub.

Jätame rattad vahetusalasse ja jätkame jooksuetapiga, ehk siis VALIK-O: LÄBIDA KÕIK PUNKTID. Saame joosta esimesed meetrid, kui vastu tulevad juba järjest võistkonnad Team VAUDE Matkasport, Salomon Team ja seiklusporr.

Esimesest punktist väljudes näeme meist veidi varem jooksma pääsenud võistkonda LeTour Saku Suusaklubi ja saame rõõmustada – asi pole üldse nii hull – kuna LeTour on igavene neljas, siis järelikult oleme meie segavõistkondade arvestuses kolmandad. Kui aga enne teist punkti Twister Female võistkond meile juba vastu tuleb, siis saame aru, et asi on ikka päris hull.

Jooks ise on suhteliselt lihtne, viienda etapiajaga parandame oma positsiooni ja tõuseme kohalt 54 kohale 29.

KANUU on seekord lihtne, vesi on soe, nagu vannis ja nii tagant startides on pidevalt pikk tulederivi ees, mille peale suunda hoida. Ainus viga, 6 minutit, tuleb punktiga KP13, kus suur hulk kanuusid otse punkti kõrvale end parkinud on, seda märkamata. Minul ei tule kah pähe, et peaks punkti otse seisvate kanuude kõrvalt otsima ja teen alustuseks võsases mülkas väikese tiiru enne, kui punkti võetud saan. Etapi lõpuosa sõidame paarisrakendis koos Kiirrongiga. Kanuu neljanda ajaga tõuseme veel kümme kohta.

Jälle ratastele, etapile nimega ERALDI RATAS, IGA LIIGE LÄBIB ERINEVA KP. Juba kanuuetapil oleme variandid omavahel ära jaganud: Otile A, Viffile B ja minule C. Kui viffist lahku lähen, saan alles aru kui palju kasu on mulle olnud Viffi uuest sõbrannast, Bettist. Üsna kõhe oma oma peaaegu tühja ja valgust mittenäitava lambiga mööda metsaradasid kihutada ja loota, et mingeid ootamatusi teel ei ole. C-variant osutub kergeks, veidi pärast punkti algab kaardil kajastamata tee, mis viib mind otse vahetusalasse.

Lisaülesanne, LAEVADE POMMITAMINE, läheb meil Otiga esimesel katsel veidi valesti ja Viff kraabib juba jalaga maad, ning tahab kannatamatult trahviringile minna. Otsustame siiski uuesti proovida, kustutame paberi tühjaks ja saame nüüd ülesande paari minutiga lahendatud. Kui Viff käseb lõpetuseks mul ühesed laevad korralikult ära märkida, kasutab selle momendi ära Randy …

JALGSI, ehk koridororienteerumisele stardime siis koos ISC ADVENTURE TEAM-iga. Läbime kogu etapi koos, rahulikult ja ilma suuremate vigadeta, ning möödume taas mitmetest võistkondadest, kellest mõned, nagu Ekstreem Adventure ja ISC Team meiega etapi lõpuni kaasa tulevad.

Eriti hea meel on meil muidugi Ekstreem Adventure nägemisest, tuletame Otile meelde tema stardieelset lubadust. Nüüd on selgusetu ainult Team VAUDE Adventure positsioon meie suhtes.

Etapp RATAS – esimesse punkti (KP29) teeme lõike mööda sihti, millega kaotame umbes kolm minutit. Järgmine punkt tundub esimesel pilgul olevat sama, mida Viff juba korra läbis. Kimame punkti ja märgime selle. Mina olen juba punktist lahkunud, kui Ott mind tagasi hüüab – kogenud orienteeruja on avastanud, et punkti number ei klapi ja kaardi järgi peaks punkt asuma sihil. Sõidame paarsada meetrit edasi enne, kui välja raalime, et valel teel oleme.

Kuueminutilise lisakaare järel jätkame õiget teed mööda punkti. Kohtame Ekstreem Adventure-t ja ISC Team-i, kes meie vigade tõttu taas meist ette on saanud.

Taas tuttav vahetuasala, taas tuttav järv, taas KANUU … ainus mis muutunud, on tingimused. Vahepeal on ööst saanud varahommik ja pimedusest valgus. Kõik see aga ei ole muutnud kanuuetappi mitte lihtsamaks, vaid hoopis raskemaks – nimelt on järvel udu, kus nähtavus vaid paar-kolmkümmend meetrit.

Vahe Ekstreem Adventure-ga on minut-paar, mis tähendab, et kohati näeme läbi udu kaugel ees sõitvaid konkurente, siis aga kaovad nad jälle uttu.

Teeme esimese punktiga kolmeminutilise lisakaare, sest ei kasuta ära B-raja poolt sissesõidetud lõiget, vaid sõidame punkti kaardi järgi. Järgnevad etapid võtame suuremate vigadeta ja saame taas kätte Ekstreem Adventure. Viimased etapid on minu jaoks väga rasked, on tunne, et kohe-kohe kukuvad käed küljest. Etapi lõpetame suuremas pundis: Areal team, Ekstreem Adventure, ISC ADVENTURE TEAM, Kiirrong ja meie.

ISC ja Kiirrong saavad veidi enne RATASTELE, meie jätkame koos Areal team-i ja Ekstreem Adventure-ga. Kui algul tundub Ekstreem Adventure veidi väsinud ja kipub maha jääma, siis enne esimest rattapunkti koguvad nad end ja taas oleme kõik koos. Pärast teist rattapunkti jätame konkurendid siiski maha.

Lisaülesandena tuleb seekord MÄÄRATA PUULEHED. Kuna me ei tunne ära jalaka lehte, siis peame jooksma ühe staadioniringi.

Selle võistluse eelviimane etapp on TÕUKERATAS. Ott ja Viff haaravad lähemad rattad, minu vilund silm leiab maasolevate mudelite seast üles ainsa kitsaste kummidega mudeli. Tõukekaga punkti sõit näeb välja nii, et mina lasen vilet ja Viff ning Ott näevad kõvasti vaeva, et minust mitte lootusetult maha jääda. Kui punktis Viffiga rattad vahetame, siis tagasiteel on Viffi kord vilet lasta ja imestada, miks meie Otiga nii aeglased oleme. Aga nii tugevad, nagu me oleme, ei sega isegi jämedad kummid meil tõukerattaetapil päeva parimat aega välja sõitmast.

Viimasele etapile, JALGSI, stardime 40 sekundit peale Kiirrongi ja paar minutit enne Ekstreem Adventure-t. Esimeses punktis on meil Kiirrong käes, ning jätkame koos.

Kiirrongi Alari tunnistab pärast, et kui algul olid nad kindlad, et viimasel etapil nad jooksevad meil lihtsalt eest ära, siis mõned etapid hiljem tekkis neil kerge kahtlus, et see ei pruugigi niisama kerge olla.

Viimaseks lisaülesandeks on RONIMINE VAATETORNI, mille peavad sooritama võistkonna kaks liiget. Minul on käed nii pehmed, et teen  katset Viffi torni ronima meelitada, millega Viff aga ei nõustu. Kui Ott üleval ära käinud, olen siiski mina see, kes rakmed endale peale peab panema. Õnneks pole torni ronimisel jõuharjutusega midagi ühist, tuleb lihtsalt mööda diagonaalpalke üles jalutada.

Torni juurest lahkume 15 sekundit enne Kiirrongi. Viff oma kergel sammul ees, meie Otiga järel ja siis 50 meetrit taga kiirrong – niimoodi läbime järgmise punkti. Kui Viff ees veel veidi juurde paneb, siis Kiirrong murdub ja jääb – viimasel etapil kaotab Kiirrong meile üle seitsme minuti! Tegelikult pole ka meil Otiga murdumisest palju puudu, õnneks annab mulle jõudu see, kui näen et ka Otil raske on.

Finišeerime seitsmendana, vaid minut pärast Suusa Jüngreid, aga kuna ISC ADVENTURE TEAM saab puuduva märke eest 15 minutit trahvi, siis tõuseme kuuendaks.

Natukene peale meie finišeerimist jõuavad finišipaika ka Vahuri Inglid. Inglite teate peale, et neil jäänud veel tõukeratas ja jalgsietapp, teatab Ott, et “meie läheme just külma õlut jooma”.

Selle statement-iga Ott just üleliia populaarsust inglite silmis ei kogu, ning hiljem peame tükk aega mesijuttu rääkima, inglitel oma medaleid katsuda lubama, ning mitmeid inglipilte tegema, enne kui Ott andeks saab.

Võistluse lõpp saabub minu jaoks Minni saunas ja väga äkki.

Kasutatud fotod: Kaimo Puniste, tundmatuks jääda sooviv fotograaf ja Vahuri Inglid.