BAR 2010 vol. 3: tšillides võiduka lõpuni

Jätame jalgratttad vahetusalasse ja suundume eelviimasele jooksuetapile, TREKKING – ORIENTEEING: 8 km. Algul on pärast 1:50 000 kaarti veidi raske 1:12 500 mastaabile ümber häälestuda, kõik tuleb harjumatult kiiresti vastu. Enne, kui aru saame, oleme juba pool kilomeetrit sihi otsast mööda sörkinud. Edasi lõpetame sörkimise ja asi hakkab tasapisi sujuma. Punkti KP51 minnes satume küll valele metsateele, aga tabame ära, et tee suund on vale ja lõikame läbi metsa ilusasti punkti.

Punkt asub tornis ja selleks, et seda märkida, tuleb ronida torni ja sealt siis mööda köit punkti juurde laskuda. Tanel võtab Tiidu köie ja läheb koos Annikiga üles, teda julgestama, meie Tiiduga tšillime all ja kuuleme aeg-ajalt ülevalt Taneli roppu sõimu, põhjuseks Tiidu ebaprfesionaalselt kokku keritud köis ja sõlm selles.

Viimased etapid teeme rahulikult ja kindlalt, kohtume ka liidritega, ISC ADVENTURE TEAM, kellega vahe ei olegi nii suur, kui arvasime. Vahetusalasse jõudes on kohe kohal ka ELITA ja ISOSTAR RACING TEAM, teeme kiiresti ja saame enne Lätlasi vahetusalast minema.

BIKE – LINE: 13 km. Alustuseks üks etapp tavalist orienteerumist, peame jõudma joonorienteerumise algusse. Raudteeni jõudes pean maha tulise vaidluse Tiiduga, kes arvab, et mõistlik oleks üritada otse punkti minna. Kuna aga kaart mingeid häid otseminekuvõimalusi ei paku, siis pooldan mina ringivarianti. Tiit õnneks annab alla ja nii läheme punkti küll äkki veidi pikemat teed, aga selle eest jõuame kindlalt kohale.

Punktikoht on segane, ületame kaks korda jõge enne, kui saame alustada joonorienteerumisega. Joonorienteerumise alguses on meil kohati kergeid kahtlusi, aga tundub, et püsime enam-vähem õigel teel. Riia-Ventspils maanteele jõudes sõidab meist mööda soolapuisturiga auto. Tõepoolest – me polegi endile aru andnud, et õhutemperatuur on juba langenud –5° C ja tee on jääs.

Tegelikult on üsna külm, Tanel teeb rattal käteringe, käte soojendamiseks. Selle peale on kohe kohal ka politseiauto ja meid peetakse kinni. Algul arvan, et süüdlane olen mina, kes ma Tiidu kõrval, suhteliselt keset teed sõitsin, aga ei, süüdi on hoopis Tanel, eluohtliku sõidustiili pärast. Pärast pikemat noomimist ja meie lubadusi enam nii mitte teha, lastakse meil võistlust jätkata.

Saame uuesti kätte ELITA, kes meist vahepeal mööda sai ja sõidame nendega päris pikalt koos. Etapi lõpp on mööda kruusateed, siin saame enne vahetusalasse jõudmist väikese edu sisse.

BOAT – ORIENTEERING: 1.5 km. Üks paat, kaks aeru, kolm meest ja Anniki paadis. Kuigi joonistasin saadud kaardile paadiorienteerumise punktid, siis paati jõudes saan endale aeru. Teise aeru saab Tiit ja Tanelile jääb kaardilugemise vastutus.

Tanel juhatab meid alustuseks kinnisesse lahesoppi, kust peame tagasi sõudma ja paadi üle maa järvele vedama. Kusjuures kalda ääres on lahesopp jääs ja saame aerudega jääd purustada. Vabal veel võtame kursi üle järve õige lahesopi suunas, kusjuures tüürimine käib nii, et Tanel näitab kätte õige suuna ja Anniki käsutab: “Heiti tõmba, Tiit tõmba, Heiti tõmba veel kõvemini, Tiit tõmba nüüd!”. Pikapeale saame paadi siiski enam-vähem ühtlaselt otse liikuma.

Teises kaldas on, nagu tellitult ka kõrkjate vahelt paistev varjuline lahesopp, kus ka üks paat ja … ESTONIAN COMBO-TEAM paadis. Tundub, et nad on siia piknikku pidama tulnud, istuvad rahulikult paadis ja mingit liikumist pole näha. Tahame kah Tiiduga lahesoppi sõuda, aga Tanel teatab pärast väikest kaardiuurimist kindlameelselt, et punkt peab jääva vasakule. Meie Tanelile vastu ei vaidle ja vähem, kui saja meetri pärast ongi teine lahesopp, kus ka meie punkt.

Punkt võetud, sõuame tagasi üle järve ja nii, et teised võistkonnad vist ei panegi tähele, et meie vahepeal punkti võtsime. Tagasiteel võtame vahetusala läedal asuvast lahesopist veel ühe punkti, selgub, et Tanel juhatas meid etapi alguses vägagi õigesti, meil jäi lihtsalt märkamata läbipääsutee kõrkjate vahel. Punkt võetud, aerutame tagasi vahetusalasse ja ratastele.

VELO – ORIENTEERING: 14 km. Nüüd on ka minul külm hakanud, panen lisaks suusakinnastele kätte ka koorikkindad ja selga kilejopi. ratast on päris hea sõita, enam pole porine, väiksemad lombid on lausa põhjani jäätunud.

Teel teise punkti (KP62) sõidame algul õigest lagedast mööda, aga tagasi tulles ja lagedale keerates, tekivad meie ette üsna varsti ühe võistkonna, ISC ADVENTURE, jäljed. Ka viimane foto-punkt õnnestub kätte saada suhteliselt valutult, veidi enne kella kahte oleme tagasi võistluskeskuses.

Sööme-joome veidi, aga katsume teha suhteliselt kiiresti ja jätta rahulikum peatus ootama järgmist vahetusalasse saabumist, enne trekkingut. Uuesti ratastele ja … BIKE – SU: 4 km.

Etapp koosneb kahest lisaülesandest, mis tuleb läbida vabalt valitud järjekorras. Meie valime alustuseks rattakrossi raja, või kuidas iganes seda trial course eesti keeles nimetatakse. Rattakrossi rada tuleb läbida aja peale ja sõltuvalt läbimise ajast saab vihjeid viimase etpi punktide kohta: läbides raja alla kahe minuti, saab kolm kaarti vihjetega, ehk kõik viimase etapi punktid, läbides raja alla 2.5 minuti saab kaks kaarti ja üle 2.5 minuti läbides ühe kaardi. Teeme päris tugeva pingutuse ja selle eest premeeritakse meid kolme kaardiga.

Teine lisaülesanne, ronida mööda aasadega köit mingi tööstushoone lae alla punkti, Annikile progleeme ei valmista – võtab ratta kaenlasse ja käib kribinal ära. Tagasi vahetusalasse ja nüüd võtame mönuga. Sööme pastat ja pirukaid, minu küsimuse peale, kas on juba ka õlle aeg, ei arva Tanel midagi, aga Anniki vaatab meid sellise pilguga, et Tiitarvab, temal veel õlleisu pole ja äkki lükkaks õllejoomise edasi :).

TREKKING – ROGAINE: 0 – 16 km. Rogainis on rajaloleku aeg piiratud kolme tunniga, iga ületatud kolm minutit võtab maha ühe punkti. Üle poole tunni hilinemist viib rogaini punktiskoori nulli. Õnneks oleme õppimisvõimelised – planeerime suhteliselt väikese ringi, kus punktid tihedalt, jättes lõppu võimaluse soovi korral ringi pikendada. Eemalt läheneb Normunds meie planeeringut vaatama – ühendan kiirelt ka kõik ülejäänud punktid loogiliseks ringiks ja näen, kuidas Normunds kerge muigega vaikselt pead vangutab :).

Kuigi meie algne plaan nägi ette enne rogaini riietevahetust, siis otsustan selle lükata järgmisse vahetusalasse, sest Normunds lubab, meile rajale ohtralt vett. Kuna spordijoogist on küllastus ja ka vett enam ei taha, siis laseme joogikottide täitmisel fantaasial lennata. Parima joogi suudab kokku segada Anniki, kasutades komponentidena Kadarbiku smuutit, Elementi ja Borjomi. Kui lisada sinna veel neljanda komponendina veidi alkoholi, saaks sellest raudselt järgmise aasta uus hitt-inglijook.

Rogaini võtame eriti rahulikult, ilma ühtegi jooksusammu tegemata. Esimese punkti võtame kergelt, aga teise punkti juures olen hooletu ja ei kontrolli tee suunda. Tulemuseks pool kilomeetrit lisajalutamist. Kolmas punkt, KP115, raudteele jõudes laiutab ees veeväli. Proovime algul paremalt, siis vasakult poolt enam-vähem kuiva jalaga läbi saada. Jõuame kraavi äärde, millel laiust oma 5-6 meetrit … sügavust pole meil soovi kontrollima hakata. Piki kraavi liikudes leiame õnneks puu, mida mööda saame kraavi ületatud.

Punkti jõudes oleme olnud rogainirajal 1 tund ja 15 minutit. Saame aru, et ega meil polegi siin midagi planeerida – otse läbi kp116 jõuaksime vahetusalasse kahe tunni ja 7 punktiga, võttes aga lisaks KP118 jõuaksime heal juhul napilt alla kolme tunni ja punkte koguksime 8. Kuna keegi meist ei avalda soovi selle kaheksanda punkti saamiseks, siis keerame suuna finiši poole. Ilm on ilus, umbes viis kraadi külma ja taevas säravad tähed, 2:02:05  pärast vahetusalast väljumist oleme, Normundsi imestuseks, taas vahetusalas.

BIKE – ROGAINE: 0 – 60 km. Viimaseks etapiks on meil aega üle seitsme tunni. Üritan kanda lisaülesandes saadud punktid kaardile, aga selgub, et see polegi nii lihtne. Nimelt on saadud punktid valgetel lehtedel, mastaabis 1:100 000, samal ajal, kui viimase etapi kaardi mastaabiks on meil 1:66 000. Lõpuks saavad kõik punktid valgetelt lehtedelt kaardile, ehkki nii mitmegi punkti juures ei klapi päris hästi suunad ja kaugused, ning otsida 1:66 000 kaardilt punkti teadmata tema täpset asukohta, ei tundu mulle mitte just liiga optimistlik ettevõtmine.

Paneme soojalt riidesse. Kuna joogipudelid rattal on jäätunud, siis täidame seljakottides olevad joogikotid, ning pistame kotti ka veidi soolaseid ampse … ning läheme taas.

Esimese punkti, KP131, tower, on top, leiame suhteliselt valutult, mis annab minule veidi lootust ka järgmiste punktide läbimiseks. Kuna punkt ise on tornis, siis saadame Anniki masti seest mööda redelit punkti võtma, meie Tiiduga ronime väljastpoolt masti, koos Anniki rattaga.

Järgmises punktis, wooden construction, on top, on punkti märkimine juba keerulisem, punkt asub umbes 8 meetri kõrgusel maapinnast, rõhtpalgi küljes. Kogu konstruktsioon ise on selline, kus neli telefoniposti püsti ja ülevalt omavahel ühendatud rõhtpalkidega. Alustuseks loobime umbes 5 minutit Tiiduga köit, üritades teda üle rõhtpalgi visata. Kui köis lõpuks üleval, tõmbame alustuseks üles Anniki, kes ronib kaksiratsi palgile istuma, ning seejärel tõuseb samamoodi punkti juurde ka jalgratas. Minul on küll kõhe alt vaadata, kui Anniki palgil koos rattaga võimleb. Kui meil punkt märgitud ja Anniki just alla saadud, saabub samasse punkti ISC ADVENTURE TEAM, kus Sixten köie, nagu muuseas üle palgi viskab …

Neljas punkt, KP124, ruins, on esimene, kus punkt vale vareme peale märgitud. Kuna õige vare on sama teed mööda pisut edasi, siis erilist ajakadu siin ei tule.

Viiendasse punkti minekuga näeme veidi rohkem vaeva, sest ei suuda maastikul kaardile märgitud teed leida. Õigesse rajooni jõudnud, saame punkti kätte veatult, ning kui meil punkt võetud, jõuab siia ka ESTONIAN COMBO-TEAM. Tuleb välja, et oleme erinevat pidi ringi läbimas, ning meie kohtumine jääb üsna lühikeseks.

Järgmise, KP123, cutting area SE side, leidmisega tekib algul veidi raskusi, sest raiesmikke on siin üsna mitu. Õnneks sel ajal, kui mina lähen punkti veidi kaugemalt otsima, suudab tanel tuvastada õige raiesmiku nurga.

KP121, tree at road end, field side, on, nagu välja tuleb, peaaegu kõige rohkem valesti kaardile kantud kontrollpunkt. Õnneks oleme, vaidluse tulemusena, otsustanud üritada punktile otse peale minna, lootuses, et pääseme üle jõe, mis enne punkti meie teele jääb. Tegelikkuses selgub aga, et kontrollpunkt asubki siinpool jõge, põllu teises servas, kus kaardile ühtegi teed märgitud ei ole – vahel veab ka meil :).

Kõige rohkem näeme vaeva üleeelviimase kontrollpunktiga, KP126, road / ditch crossing, mis juba punktide kaardile kandmisel ühegi tee ja kraavi ristiga kokku ei taha sobida. Punkti piirkonnas teeme paar tulutut katset jõuda kohta, kuhu punkt kaardil märgitud. Lõpuks loobume sellest ja otsustame sõita teed pidi, mis küll kaardi järgi enne kraavi tagasi keerab, võimalikult kraavi lähedale, et siis ulatuslikke punkti otsinguid alustada. Tegelikkuses läheb seesama tee kraavini ja … meie teele jääb ka otsitav punkt.

Rattaetapi (ja kogu võistluse) viimase punkti juurde jõudes kohtume taaskord ISC ADVENTURE TEAM-iga, kes siin juba pikemalt aega veedab ja üsna nõutute nägudega on. Aitame nad punkti, ning “tänutäheks” teevad nad viimasel etapil meist parema etapivaliku ja on finišis kindla eduga, edestades meid ühe minuti ja 24 sekundiga … lisaks muidugi ka viie punktiga.

Oleme finišeerinud pea tund enne kontrollaja lõppu ja päris põnev on pakkida asju, ning vaadata, kuidas võistkonnad üksteise järgi saabuvad. Pärast ebaõnnestunud esimest etappi, mingeid lootusi kõrgele kohale me ei hellita. Käime pesemas ja söömas, ning plaanime juba minema hakata, kui üles riputatakse tulemused. Oh imet – mingil põhjusel on meid paigutatud kolmandale kohale, ISC ADVENTURE TEAM ja ESTONIAN COMBO-TEAM järele, ning kõikide Läti võistkondade ette. Otsustavaks on saanud viimane rattaetapp, kus kolm Eesti võistkonda on kogunud maksimumpunktid, ning parim Läti võistkond juba 9 punkti vähem.

Kokkuvõtteks – Normunds on taaskord korraldanud suurepärase, rohkesti üllatusi ja seiklust pakkuva võistluse.