Kolkata tee

Nagu Maare päev enne äralendu murelikult ütles: “nüüd ööbime Surija (Surya) hotellis ja homme algab meil Kolkata tee” …

… Hotelliga oli, kuidas oli, aga Jet Airways ei saa meilt mitte just liiga palju punkte. Vahetult pärast õhkutõusmist võttis lennuk kurvi, kaotades kõrgust – minul oli küll tunne, et kohe-kohe sööstame maasse, aga napilt enne maapinda hakkasime õnneks uuesti kõrgust korjama. ka kogu ülejäänud lennu ajal oli tunne, et roolis on vähemalt Shumacher.

Aga Kolkata tee ei saanud läbi lennureisiga – hoopis keerulisem oli leida endale hotelli, mis ei oleks liiga kaugel lennuväljast, et hommikul enne seitset juba kohal olla. Pärast umbes kümnendat katset jäime peatuma hotellis, nimega Hotel Rupasi Bangla, kus toa hinnaks oli India mõistes röögatu, 3 000 ruupiat, ehk rohkem, kui 50 eurot.

Veelgi hullem avastus ootas meid siis, kui tuppa ennast paika seadsime – prussakaid oli nii palju, et kõiki ei jõudnud kättpidi tervitada.

Iroonia tipp oli see, kui hommikul lahkudes öeldi, et tuppa, lauale toodud veepudelite eest peame lisaks maksma – mina teatasin, veidi endast välja minnes, et minge võtke need pudelid sealt ära, meil neid vaja polnud ja juurde me ei maksa.

Emirates oli juba puhas luksus …

… ja pilt on Varanasi dandy-dest, kes promenaadil külma ilma (+27° C) moode demosid.