Monday, March 21, 2011

Peatty

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Hommikul on ilm taaskord … mitte just kõige lootustandvam. Sajab vihma … pilved … tuul … jahe (et mitte öelda külm). Hommikusöök hotellis koosneb ärakõrbenud filtrikohvist ja “tuuma-igavesti-säilivast muffinist” … ühesõnaga – mitte midagi sellist, mis kõlbaks süüa või juua.

Hommikul saab esimeseks katsumuseks Shirley Meadows mäekuru ületamine. Kui mäekuru all on sooja +10° C, siis kurule jõudes näitab auto termomeeter -1° C ja tee on kaetud täiesti arvestatava lumega. Aga vaatame mööda kõikidest suurte tähtedega kirjutatud hoiatustahvlitest, mis lubavad kuru ületada ainult juhul, kui lumeketid on kaasas või autol on all talverehvid ja sedagi päevavalges.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Kuru ületamine suvekummidega autoga kisub vägisi higipiisad seljale … põhiliselt vist küll kaassõitjatel … lõpuks saab kuru siiski õnnelikult ületatud … järjekordselt saab selgeks, et talvega harjunud inimeste jaoks on sellised hoiatused ilmselgelt üle pakutud.

Ülejäänud osa tänasest päevateekonnast on veidi kergem … Isabella Lake – Ridgecrest – Trona Pinnacles – Death Valley – Ballarat – Rhyolite – Beatty. Tänu sellele, et meie poolt valitud otsetee Ballarat-i on ühel hetkel suletud, siis oleme sunnitud valima uue marsruudi ja tänu sellele satume Trona Pinnacles juurde, täiesti müstilised pinnavormid, mis “kasvavad” välja Searles Lake endisest järvepõhjast.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA         Trona Pinnakles ongi tänase päeva suurim atraktsioon, ega vist ilmaasjata pole see koht olnud kasutuses sellistes filmides, nagu Star Trek V: The Final Frontier, Dinosaur, Planet of the Apes jne. Natukene kahju on ainult kehvapoolsest ilmast, kus tugev tuul ja kerge vihmasadu imelise vaatepildi nautimist sgavad.

Seevastu ghost towns – Ballarat ja Rhyolite on meie jaoks täielik pettumus – eriti Ballarat, kus tõepoolest midagi vaadata pole. Päeva highlight-ide hulka võib see-eest arvata ka Death Valley selle osa, mis allpool merepinda on, minu GPS näitas täna miinimumkõrguseks –23.7 m.

Homme siis plaanime Suunduda vaikselt Las Vegase poole, vallutades mõned teele jäävad veiniistandused, kanjonid ja rahvuspargid. Kuidas see õnnestub … seda saab näha, sest hetkel ennustavad kõik Ameerika telekanalid siia uut lumesadu, tormi, orkaani, vihma ja kõike muud ebameeldivat.

4 comments:

Jürgen said...

Beatty nimi tundus kuidagi tuttav... sealt sõitsin ma umbes kolm kuud tagasi Death Valleyst tagasi Las Vegasesse sõites läbi.
Death Valley jättis mulle igatahes väga vägeva mulje, käisin Golden Canyonis (Furnace Creekist umbes 10 km lõuna poole), Mosaic Canyonis ja liivadüünide peal. Kehva ilmaga võib muidugi pilt õnnetum olla, mulle sattus pilvitu ja tuuletu +15 kraadine päev.
Kui juba hilja pole, siis Las Vegases soovitan Red Rock Canyonit, mis on kohe linna piiril. Sealsete liivakivikaljude peal turnimine on maailma üks lahedamaid asju! Vihmaga on jälle muidugi natuke halvem... Mina ronisin lisaks veel Spring Mountainsis 3500 m peale, detsembris oli sellisel kõrgusel umbes 20 cm lund.
Stripil käite te vist niikuinii ära ja kujundate oma arvamuse ise, minul sai igatahes kolm ööd Venetianis elades ja päevad Mandalay Bays veetes üsna küllalt sellest.

Heiti Hallikma said...

Nagu vist juba lugesid, siis Red Rock sai tehtud ja ei valmistanud pettumust. Mosaic Canyoni plaanisime tagasiteel Death Valleyst minna, aga siis muutusid tagasitee plaanid ja nii see jäigi ... aga loodetavasti kompenseerivad selle Monument Valley, Zebra Canyon jne. Sellest ei saa ma küll aru, et kuidas sa kolm päeva Mandalay Bays vastu pidasid, minul sai esimese tunni möödudes küllalt. Aga kui nüüd minu arvamust küsida, siis ... äkki Las Vegase lähiümbrus, aga ... Vegas ise ammendab küll end selle paari päevaga, mis siin oleme ... ma vist veidi teist tüüpi inimene.

Jürgen said...

Eks mind aitas see, et mul tuli Mandalay Bays need kolm päeva konverentsi kuulata... Edasised kuus päeva, mis ma Vegases olin, elasin ma küll linnas (downtownis), aga rentisin auto ja sõitsin iga päev välja.

Anonymous said...

Beatty tundub väga lahe, sinna ise ei jõudnud.
Death Valley on tõsiselt äge kuumaastik + need öösel telgi kõrval uluvad koiotid sinna juurde. Ma enam ei mäleta kõiki kohanimesid aga Zabriski pointis päikesetõusu vaadates tegin vist oma elu kõige paremad fotod.
Vegasest sai mul kopp ette juba läbisõidul ja ei tekkinud mingit tahtmist autostki välja astuda, nii palju muid ilusaid kohti oli ümberringi.

Epp