Aafrika tõdemusi

Aeg Aafrikas veereb omasoodu, mida meil, mzungu-del on raske mõista. Eestis olles olen üritanud vahetevahel Aadult - Iimrelt mõningaid plaane või tähtaegu välja pigistada, aga nädalane siinviibimine hakkab ka mulle selgeks tegema, et planeerimine ja Aafrika eriti palju kokku ei sobi.

Näiteks elektrit on lubatud juba ei-tea-mitu kuud, aga tegelikkus on see, et elektrit veel ei ole. Terve hulk kaasaegseid tööriistu ja seadmeid, mis me siia oleme saatnud, seisavad peaaegu kasutult.

Ainus elekter, mis meil platsil on, selle toome kohale ämbriga – kas siis bensiini nõrgukese, Aadu majast võetud elektrigeneraatori tarbeks või diiselkütust diiselgeneraatoriga keevitusaparaadi tarbeks.

Keevitusaparaat on nii suur, et väiksema autoga seda kohale ei vea. See eest elektrigeneraatorit ei pea isegi auto taga vedama, vaid see mahub lausa autosse, aga selle võimsusest jätkub täpselt ühe elektrilise tööriista käivitamiseks. Ja nii siis ootavad mustad ja valged mehed üksteise järel, et kes saab parajasti oma tööriista kasutada.

Üritame kasutada kohalikke tööriistu ja õpime kohalikke töövõtteid – sealhulgas ka kannatust. Näiteks selle nn. “keevitusaparaadi” käivitamine võib aega võtta kümme minutit, aga samahästi ka mõned tunnid, nagu näiteks eile. Saad mõne tööriista ja siis kulutad pool päeva selle parandamisele, et saaks sellega üleüldse tööd teha.

Aja mõiste, kui selline kaotab siin oma tähenduse, pole tähtis, kas täna on esmaspäev, teisipäev või hoopis pühapäev. Ainus nädalapäev on “homme” (kesho).

Huvitav on ka see, et Suahiili kultuuris algab päev päikesetõusuga. Päikesetõus siin, Ida-Aafrikas, ekvaatori lähedal, on iga päev umbes kel 6:00 ja seega 6:00 on Suahiili keeles 0:00. Kell 7:00 on siis vastavalt “1:00 hommkul” (saa moja asubuhi).

Lisaks sellele ei kasutata Suahiili keeles ennelõunast (AM) ja pealelõunast (PM) aega. Ajast rääkides kasutatakse väljendeid “alfajiri”, mis kestab varahommikust, ajast mil juba valgeneb, aga päike pole veel tõusnud, kuni päikesetõusuni, “asubuhi”, päikesetõusust kuni ennelõunani, “mchana”, umbes lõunast kuni kella kolmeni pealelõunal, “alasiri” kella kolmest pealelõunal kuni päikeseloojanguni ja  “usiku”, mis hõlmab kogu pimeda aja.

Täna tegi Riho tähtsa avastuse meid pikalt piinanud küsimusele, miks mustad inimesed ei ole suutelised normaalselt (vähemalt eurooplase jaoks) mõtlema – “kõik inimesed kasutavad pead, lihtsalt mustad inimesed ei kasuta seda mitte mõtlemiseks, vaid asjade kandmiseks”.