Pranglil ... kajakiga

Laupäev algas meie jaoks raskelt, kuna reedene õhtu oli saunatamise sildi all kole pikaks veninud ja nii ei tahtnud uni meid oma embusest välja päästa. Aga plaanitud ajal, kella kolme-nelja vahel tõstame kajaki auto katusele ja suundume Leppneeme sadamasse, kust edasi jätkub teekond mööda vett.

Sadamas on mingi reisiseltskond, kellele nende Lexus nii armas, et nad selle kalapaadiga endiga iga hinna eest kaasa tahtsid võtta. Igatahes sadamast nad lahkuvad, paat Lexuse all ohtlikult greenis ... hiljem, Prangli saarel me seda Lexust igatahes ei näinud :) ...

Ülesõit pole eriti keeruline, saar tumendab horisondil ja tund hiljem oleme Prangli ranniku läheduses. Veel tunnike ümber saare ja juba olemegi sadama juures. Algne plaan, kajakk ööbimiskohta kanda muutub, kui saame meile vastu tulnud Merlelt-Teedult teada ööbimiskoha asukoha ... kanname kajaki lähima taluni ning saame seal mängivate poistega kokkuleppele, et kajakk tohib nende kuuri taha „ööbima” jääda :).

Teel oma võõrustajate juurde möödume kõrtsist „Must luuk”, mille reklaam teatab: „kui luuk on lahti, siis on avatud”. Samas saame infot, et tegelikult on võimalik sellestsamast luugist alkoholi osta ööpäevaringselt. Möödume veel kultuurimajast, kus valju häälega reklaamitakse kinobussi töötuba - hmm, ilmselt peab õhtul hiljem siia kinno tulema :). Tähtsamatest vaatamisväärsustest jäävad meie teele veel kauplus, Prangli põhikool ja teine kõrts - „Valge luuk”.

Meie perenaiseks on Terje, kelle juures kormokad end juba mugavalt sisse seadnud. Seame sisse endid meiegi, grillime ja chillime niisama. Umbes üheksa paiku läheme siis kultuurimajja, kinobussile külla, kus kiiremad kormokad juba ees on. Kinobussis vaatasime alustuseks ära kohalike laste tehtud filmid ja siis koguperefilmi „Ruudi”.

Õhtu naelaks on kindlalt noore filmirežissööri Rasmus Merivoo 11-osaline (ja 20-minutiline) lühifilm „Tulnukas”. Täiesti creazy film, mida parem ei hakka siin ümber jutustama, kuna minu sõnad jäävad selle filmi kirjeldamiseks mannetuks. Tegemist on rullnokkade maailmavaateid ja tõekspidamisi, läbi huumoriprisma kajastava filmiga ja kild „tuled nagu Pässa Riksi tuunitud bemaril” läheb ilmselt klassikasse :).

Kuna vahepeal on läinud jahedaks, siis enne ööfilmi vaatamist käime ööbimiskohas oma riietust „tuunimas” ja ühtlasi teeme peatuse kohalikus kõrtsis „Valge luuk”. Võtame siidri, õlle ja „burxi” (küll mitte „kolm burxi ja topelt pihviga”, nagu tulnuka kangelased :)) ... kuulame, kuidas üks politseinikust hipi (nagu ta end teistele tutvustab) noorematele oma elutarkusi jagab - peaaegu nagu filmis „Tulnukas”, ainult erinevate suguelundite kontsentratsioon jutus on tunduvalt väiksem :) ... ja noored pole nii vägivaldsed. Üleüldse meenutab Prangli veidi Venezuelast meelde jäänud linnakest nimega Puerto Columbia, kus suur osa suvitajatest olid hipid. Igatahes valitseb nii Valges luugis, kui ka mujal saarel rahvaste sõprus, sõltumata sellest, kas teine inimene on võõras või tuttav, tervitatakse kõiki, aetakse juttu ...

... kinobussis vaatasime ära veel poole filmist „Malev”, enne kui ööbimiskoha poole tagasi suundume. Pimedas ei hakkagi pikalt magamiskohaga vaeva nägema. Kui hakkame oma asju võtma kastani alt, kuhu me nad jätsime, siis avastame, et erinavalt muudest kohtadest, kus kaste maas, on kastani all maapind täiesti kuiv - laotame madratsid-magamiskotid sinnasamasse maha.

Hommikul ei lasta meil kaua magada - veidi peale kaheksat tuleb perekoer Rummi (nojah, tegelikult küll Rommi, aga nii nagu keegi talle õhtul kogemata ütles, nii ka jäi) ja poeb meie „voodisse” ning lakub maare näo korralikult üle - ju ta jättis selle õhtul siis pesemata :).

Enne lahkumist teeme väikese ekskursiooni Prangli saarel, vaatame ära kirikuga kalmistu, käime laeva „Eestirand” mälestusmärki külastamas ja juba ongi kell nii palju, et Emerald teisi sadamas ootamas - mis siis meiegi. Sõidame koos teistega sadamasse, veoautoga millel pidurid puuduvad, ning peatust nõudes tuleb seda lihtsalt aegsasti teha - siis võtab juht autol käigu välja ja varsti pärast seda saab autol ka hoog otsa - peatänav ju, hoolimata sellest et öösel valgustatud, on puhta „liivasillutisega” :).

Tagasitee mandrile pole nii lihtne, kui tulek - ehkki taganttuul, on ka udu ... ja nähtavus mõnisada meetrit (ütleme, et umbes 500). Kuna GPS-i meil seekord kaasas pole (no Prangli ju Leppneemest kiviga visata), siis hoiame suunda „umbes” ... lõpuks hakkab ka midagi paistma, mille arvame algul Viimsi poolsaareks, aga mingil hetkel tekib mul kole kahtlus, et äkki see on hoopis Aegna saar. Muudame igaks juhuks kurssi ja hiljem selgub, et õigesti tegime - lõppkokkuvõttes tabame täpselt Leppneeme sadamat. Tagasiteele lisavad pinget veel tagantlaine, mis pole küll teab-mis kõrge, aga üllatavalt tugev ja teeb kajaki otse hoidmise väga raskeks. Lisaks ületame paar kilomeetrit enne Leppneemet veel Muuga sadama laevatee, otse enne ühte ilmatuma suurt tankerit - ega ta nüüd meile väga lähedal kah polnud, aga kõhe oli küll tema nina ees üle laevatee sõita, kui näed kuidas selline suur monstrum sulle otse peale tuleb.

Aga lõpp hea, kõik hea ja õhtune saun paneb nädalavahetusele kena punkti. Ja mõned pildid nädalavahetusest on ikka aadressil http://heiti.msn.ee/.

[updated by heiti 29.08] Samast reisist on kirjutanud ka kapten tuut alias Kaarel Kormoran.