Aatomik ja soojapuhur

Pühapäeval, 30. detsembril, jõudsime siis oma magamistoa remondiga nii kaugele, et vaja võtta põrandalt üles vana liim ja siis vaip, mida Lincona põrandakeskus nimetab sisalkiust vaipkatteks. Katse-eksituse meetodil selgus, et vana liim on väga vana ja kivikõva, ning niisama me seda põrandalt kätte ei saa.

Kuna lähemalt me vajaminevat soojapuhurit esimese hooga ei leidnud, siis võtsime kõne Aatomikule - Maare mitte-kunagi-seisma-jäävale isale. Loomulikult oli tal soojapuhur. Tegelikult on tal enamus tööriistu olemas ja suuremat osa kaks tükki :). Aatomik püüdis küll algul kavaldada, et „mis te nüüd täna, tulge parem homme, siis saate jääda ka aastavahetuseks”. Meie ei läinud liimile ja sõitsime kohe Raplasse, hoolimata Karu arvamusest, et poest saaks selle soojapuhuri odavamalt, kui sõidu hind Raplasse ja tagasi. Sojapuhur käes, tagasi koju ja puhuma. Ja südaööks kolmandik tuba puhastatud.

Hommikul, kui Maare veel magas, ärkasin salaja üles ja mõtlesin, et teen vaikselt ülejäänud toa kah puhtaks. Aga oh häda - peale pooletunnist töötamist lõpetas puhur efektse sähvatusega töötamise. Et lõpuni aus olla, siis väga „vaikselt” see magamistoa puhastamine ei käinud ja kaua Maare ei maganud - minu viieminutilise töö järel olla kõrvaltuba olnud paksu sinist suitsu täis :).

Veidi peale lõunat võtsime julguse kokku ja helistasime Aatomikule ning kurtsime oma muret. Aatomik polnudki kuri, vaid lohutas, et see ongi mingi odav puhur ja kusagilt Handyman-ist ostetud ja ärgu me muretsegu. No me siis püüdsime mitte muretseda ja hakkasime valmistuma parem aastavahetuseks. No ei tea, kes kõige rohkem muretses :) ... tunni aja jooksul jõudis Aatomik veel kaks korda helistada. Kõigepealt selleks, et olla kindel, et me ei muretse. Ja siis veel korra - ta oli vahepeal välja töötanud „plaan kahe” - tulgu me nüüd Raplasse, ta läheb toob meile ühe sellise, töölt või kust iganes :).

Teisipäeval oli meil siis plaan osta uus puhur. Enne spinningut jäi parasjagu nii palju aega, et kodus süüa, riided vahetada, käia poes puhurit ostmas ja minna siis spinningusse. Koduteel helistas meile ... Aatomik. Ta oli juba jõudnud Raplas vist kõik tööriistapoed läbi käia ja valinud välja puhuri - Makita, 790 krooni (soodushind), see on küll veidi kallim, aga selle eest kui peaks katki minema, siis on vähemalt olemas koht, kus sellist parandatakse ... ta võib meile sellise minna ja osta :). Püüdsime siis Aatomikule selgeks teha, et meil on seda vaja praegu ja kohe - „hea küll ja kui te Makita puhurit ei taha, siis ostke vähemalt mingi muu kvaliteetsem asi”.

No ostsime siis selle Makita ära - 849 krooni, loodetavasti just seee, mida Aatomik silmas pidas :). Ja loomulikult - koduteel saime siis tema küsimusele vastata, et ostsime täpselt sellise, nagu ta välja oli valinud :).

Ja täna (st. juba eile) sai siis põrand lõplikult puhastataud ja veel kord rahustatud Aatomiku valutavat südant, et puhur töötab väga hästi ja on ikka korralik, Makita oma :).