Neitsijärve puhkemaja - majutusõudus Otepääl

Nagu Heiti juba kirjutas, siis nädalavahetusel korjasime positiivseid emotsioone Haanja suusaradadelt. Emotsioonirohke, paraku mitte positiivses suunas, oli ka meie öömajaotsing.

Sõbrad Mait ja Kristel olid viimasel hetkel leidnud öömaja, et MK etappi vaatama tulla. Neitsijärve puhkemaja -  täitsa Otepää külje all, Pühajärvel, Pühajärve puhkekodu vastas. Kodulehel lubati 12 voodikoha ja kaminasalongi ning köögiga hubast maja, kus mõlemal korrusel eraldi dušširuum ja kahene sviit. Tundus suurepärane - sõbrad kandsidki pikemalt mõtlemata nõutud summa: 10 000 krooni ettemaksuna ära. MK etapi eel tundus tundus sellise koha leidmine ülihea vedamisena.

Kohale jõudes mõistsime aga esimesest pilgust miks see maja senini veel klientideta oli. Peamaja toad osutusid hämarateks nõuka-aja koledamat sorti spordilaagri tüüpi tubadeks. Sviit oli samasugune, ainsaks vaheks vaid see, et sviidis oli tõesti oma dušširuum - jääkülm ja olematu veesurvega. Köök ja kaminasalong olid omaette vaatamis- ja ka haistmiselamust pakkuvad.

Lisaks kõigele tuli välja, et samas majas elas ja samas köögis toimetas ka peremees - kummalise olekuga habetunud vanamehenäss. Vana käskis enda järelt nõud kindlasti ära pesta ja kaebas vargapoiste üle. Viimased olid just viinud majast ära osa patju ja tekke ning mitu ruumi kaminapuid. Jah, seepärast peame meie nüüd kaminapuude eest eraldi maksma, sest ta tegi lisakulutuse ja hankis meile puud Statoilist.

12 voodikohta tähendas seda, et vanamees rullis oma toast madratsi kokku ja heitis magama mingisse kolikambrisse - siis saime mõne magamiskoha juurde. Ennastsalgav külalislahkus :P

Ma olin nähtud pildist tumm. Peale väikest arupidamist helistasin Võrru, Tamula hotelli ja sain seal vist viimase vaba toa. Meie plaanidega sobis see hästi, sest plaanisimegi ju nädalavahetuse veeta Haanjas suusatades, mitte Otepääl suusatamist vaadates. Aga ülejäänud seltskond oli sunnitud öömaja poolt pakutavaid elamusi terve nädalavahetuse "nautima".  Kõrvalmaja elanikud olid veel hullemas seisus - neil polnud vett ega tualetti, seega kasutasid nad meie oma. Selle lõbu eest olid nemad välja käinud 8 000 krooni suuruse summa. Kohapealsete oludega tutvumise järgselt püüdsid küll osa raha tagasi nõuda, ent vanamees ütles endal mitte enam raha olevat ja lubas alandlikult nende juurde tasuta tööd tegema tulla kui nood oma nõudmise juurde kindlaks jäävad. No mis sa kostad!

Ma ei mõista, kuidas küll selline koht üldse inimeste majutamiseks loa on saanud - aga see tal oli, rippus niinimetatud kaminasalongis seina peal. Meie käime sellest kohast edaspidi ringiga mööda. Soovitan sama teha kõigil teiselgi.