kohvik Vana Vaksal

Eile, pärast hooaja avaneljapäevakut avastasime Maarega taas kodu lähiümbruse söögikohti. Mõningaste vaidluste tulemusena loobusime oma tuntud headuses kohvik Boheemist ja proovisime õnne värskeltavatud kohvikus, nimega Vana Vaksal, kus veel mõnda aega tagasi asus pizzasöögikoht.

Kohvik ise oli minu silmale küllalt ilus ja müüjanna sõbralik, aga Maaret häiris nõudepesuvahendi lõhn. Toidud … minu juustusupp oli kohane sööklatoiduks ja meie kodused pirukad oli (ilmselt ahjus soojendades) veidi söestunud. Maare kanasalat unustati sootuks, aga vähemalt maksti meile selle eest ausalt raha tagasi. Õlu ja siider olid vähemalt korralikult külmad ning pisikest koogivalikut me proovida ei jõudnud.

Veel on väike lootus, et ehk liiguvad asjad paremuse, sest meie sealoleku ajal askeldas üks remondimees tõsise näoga ja tundus, et kohvik pole veel päris valmis. Ei tea, kas riskime teist korda üritama minna.