kuidas me 50 km maratonil Veerpalut edestasime
Laupäeva hommikul, kell 7:00 anti start V Võhandu maratonile … ja et kohe algul kõik ausalt ära rääkida, siis Veerpalu-Kiudma jäid meist ikka tükk maad ettepoole, sest see maraton ei lõppenud mitte 50-ndal, vaid 100-ndal kilomeetril. Aga tegelikult oli megalahe üritus, kus oli nii raskeid hetki, kui puhast naudingut, mis tipnes lõpetamise järgse eufooriaga - “ka 100 kilomeetrit kajakki pole meile mingi piir”.
Eraldi tahaks tänada “päramootorit” Tiitu, kes hoidis meie laevukest pea kogu sõidu jooksul ideaaltrajektooril ja kannatas vapralt ära kõik need märkused, mis ma talle tegin, kui ta õigelt kursilt veidigi kõrvale kaldus. Lisaks oli meil vinge “support-team”, kes lisaks sellele, et meid kõikides teeninduspunktides söötis-jootis, suutis veel nagu muuseas “klõpsata” 350+ fotot, üks parem, kui teine … Maarest siis muidugi jutt. Mis nii viga rallit sõita.
labels:
aerutamine,
seiklus,
sport
5 comments:
Kuidas pärast sellist väsitavat aerutamist Jüriööl jalg oli?
Hullud, kes mõlemal osalesid (+Maret, Sixten...).
Tundub, et VM oli Eesti suusatajate hooajalõpu üritus: Veerpalu, Einaste, Udras, Simonlatser, Teppan.
Aga ikka viimastel 19 tundi kangutada.
Kuidas käed ja õlad olid ?
Heiti, hakkad vanaks ja nõrgaks jääma. Miks Rabajooksule ei läinud?
Ott:)
Ott,
nõrk olin hoopis mina, sest tegelikult oli plaanis pühapäeval võtta Jõelähtme rattamaraton. Heiti tahtis vahepeal lihtsalt ühe taastava õlle võtta ja seetõttu ise roolida ei saanud aga mina ei olnud peale 24 tunnist ülevalolekut nõus koju sõitma.
Esmaspäeva varahommikul algas uus multispordietapp, seekord autoga, 800km olematuid teid mööda Venemaale. Viimane reportaazh oli eile kell 22.30, siis oli juba pool maad tehtud...
Xdream pole enam kaugel:)
Jõelähtme maratoni pidasin loomulikuks Rabajooksu jätkuks:)
Ott
Post a Comment