veel veidi ootamist …

… ja juba stardimegi selle aasta esimesele Xdream etapile. Kogu nädala, või õigemini küll viimased kolm nädalat pidevalt komandeeringus viibinuna, on pea kõik ettevalmistavad treeningud tegemata ja ilmselt jäävadki.

Muidu polekski sellest midagi, aga kuna Ott, kui meie võistkonna vanim, on juba nii vanaks jäänud, et kepsud-kolvid-rattad-raam annavad kord ühest, kord teisest kohast pahatihti järgi, siis peame Viffiga Oti asemel võtma esimesel etapil endaga 15 aastat uuema väljalaskeaastaga, Jürgeni. Ja  kolmekesi koos pole me veel kordagi ei istunud kanuus, sõitnud rulluiskude ega ka jalgrattaga. Samas, teades Jürgenit suhteliselt hästi, oleme üsna kindlad, et saame hakkama.

Täna jõudsin teha ära mõned muud, hädavajalikud ettevalmistused, ilma milleta on võimatu Xdream etapile minna:

Teine nendest oli jalgratta äratoomine Fixus Sport-ist, kus see jälle mind üle kuu on oodanud. Fixuses olles sain veel noomida selle eest, et miks ei too kõik seiklejad oma rattaid õigeaegselt hooldusesse, vaid viimasel minutil, paar päeva enne võistlust, kui Fixuse mehhaanikud peavad tegema enneolematuid pingutusi, et raiuda ratta küljest lahti viimaste Läti soode savi ja läbinisti roostes rattakett veidikenegi tööle. Silmas peeti siis seda meest ja kästi noomida, tervitused talle.

Ja esimene, ehk kõige tähtsam tänane ettevalmistav toiming oli selline, mille tulemusena on meil midagi sellist, mida inglitel ei ole :). Kes arvab ära?