Moskva pisaraid ei usu

Tegelikult oli esimeseks ohu märgiks see, kui Eurolines Tallinn - Sankt-Peterburg buss ühe reisija piirile unustas. Õnneks vähemalt mõned süsteemid Venemaal töötavad üliefektiivselt – saime piirilt vaevu kolm kilomeetrit sõidetud, kui esimeses miilitsapostis meid kinni peeti ja teatati, et üks reisija on piirile ununenud. Loetud minutid hiljem oli ka reisija juba samasse miilitsaposti toimetatud ja meie reis võis jätkuda.

Moskvas jäi lennukivahetuseks pea kaks tundi, mis tundus väga mõistlik, eriti vaadates ilmateadet, mis järgmiseks päevaks Moskvasse +36°C lubas. Ja nii ma Maarele skypes teatasingi, “hea, et täna Moskvast minema saame”.

Umbes 10 minutit hiljem vaatasime, et pealemineku alguseni on veel täpselt tund … aga midagi häirivat jäi kuhugi kuklasse. Veel 10 minutit hiljem, uuesti kella kontrollides saime aru, mis häiris – olime tunniga mööda pannud, ehk meie pealeminek oli juba alanud.

Kuna lennuki väljumiseni jäi veel 20 minutit, siis me just ei tormanud, aga väravasse jõudes nägime, et uks on juba kinni ja buss sõidab just ukse tagant minema … ühtegi teenindajat kah enam näha polnud. Nüüd kihutasime kiirelt lähimasse S7 inimestega kohta, milleks oli business salong. Seal soovitati meil turvatsoonist välja, S7 esindusse minna. Minu küsimuse peale, et kas me tõesti sellele lennukile enam ei pääse, vastati eitavalt.

Vahetasime siis Irkutski piletid päev hilisemaks. Omaette ooper oli UTair Irkutsk – Ust-Kut piletite vahetus, aga ära sai tehtud seegi. Domodedovo АЭРОТЕЛЬ pakkus ööbimise hinnaks alates 7 200 rubla, mille me veidi kalliks põlgasime. Pärast väikest nõupidamist teatas АЭРОТЕЛЬ laua juures seisnud pikkade juustega kutt, et tegelikult on Domodedovost 10 sõiduminuti kaugusel üks motell, kus peaks saama ööbida 3 000 rubla eest ja ta võib meid sinna viia.

Motell Angelina oli tõepoolsest suurepärane koht, 2 800 rubla kahekohalise toa eest on Moskvas hea leid. Kuue tunni pärast läheme uuele katsele.