Xdream Grande Finale Roostal

Selle aasta viimane Swedbank Xdream oli emotsionaalne. Emotsioonid lõid lõkkele juba Xdreamile eelneval päeval, kui mingi osa võistlejaid üritasid korraldajate eest otsustada, et kas ja kus peaks toimuma kanuuetapp. Õnneks korraldajad niisama lihtsalt alla ei andnud ja viimase osavõisltuse üks lahedamaid etappe sai ikkagi teoks.

Stardis taas koosseisus Viff, Ott ja Heiti, nime all Kadarbiku Kanged, joogiks küll mitte Kadarbiku Kange, vaid mitu kraadi lahjem Kadarbiku toodang – Element. Esimene etapp, ERALDI RATTARALLI > 6.9 km LÄBIDA kpd, on selle aasta üks parimaid leide, mis kõikidel etappidel suurepäraselt toiminud ja nii mõningaidki ootamatuid ümberpaigutusi paremusjärjestuses tekitanud. Nii ka seekord.

Ehkki Ott tabab ära, et esimene punkt kõigil ühine ja püüab seda ka meile selgitada, siis minul on power juba nii üleval, et ei suuda tema mõttekäiku jälgida. Selle tulemusena sõidan mina esimesse punkti oma, kõige lühemat varianti, Ott aga koos Viffiga kõige pikemat varianti. Tänu sellele saan etapi lõpus oodata Otti, kellele “sõbralikud konkurendid” ratta käiguvahetajasse sõidavad, 7 minutit.

Lühikesele ühisele rattaetapile, RATAS 2.0 km, stardime 12-ndal kohal. Kahjuks (või õnneks) avastab Ott etapil, et tal jäi märkimata vahetusala punkt. Ott pöörab tagasi, mina jään teda ootama. Terve igavik hiljem, kui Ott peaks ammu tagasi olema, otsustan, et asi pole õige ja lähen Otile järgi. Ott on vahetusalas ja, nagu selgub, üritab parandada katkiläinud ketti, mis ilmselt sai eelmise etapi intsidendis kannatada. Õnneks saame vistkonnalt 78, JIT-team ketiluku ja jätkame. Oleme nende jamadega kukkunud kohale 60+ ja kaotame liidritele juba üle 14 minuti.

KANUU 4.9 km on lahe. Meie stardi hetkel on kogu mererand täis kanuusid vedavaid võistkondi. Mei otsustame siiski kanuud veidi sihtotstarbelisemalt kasutada ja lükkame selle veele. Tänu sellele hakkab meie koht iga etapiga kiiresti paranema: 42. – 37. – 29. Vahepeal üritame küll taktikat, kus Viff ja Ott kanuutavad ja mina joostes punkte võtan, aga üle põlve vees,  kivide vahel jooksmine on nii aeglane, et loobume sellisest variandist. Kõigele lisaks õnnestub mul ühe veealuse kivi otsa komistada ja kerge suplus ette võtta – õnneks on merevesi veel suviselt soe. Kanuu lõpetame kohal 24, otse orienteerumisstaaride, SKM! järel.

JALGSI 3.8 km näitab ilmekalt, et orienteerumise tiitlid seiklusvõistlusel ei maksa, võidame lausa SKM!-i, kes tavalisel orienteerumisel meid sel rajal vähemalt 5 minutiga võidaks.

Veel üks lihtne etapp, RATAS 7.4 km, tõuseme veel veidi ja oleme kohal 15.

JALGSI > 4.4 km VALIK: LÄBIDA 8 kpD 11 st. Viff paneb sellise tempo peale, et meie Otiga ainult ägiseme. Võtame kinni, meiega sama variandi valinud noororienteerujate võistkonna Suusa Jüngrid ja lõpetame etapi, olles tõusnud 9-ndale kohale.

RATAS 2.5 km, ratastega tagasi Roostale, kus meid ootamas Roosta seiklusrada ja minigolf. Saame seiklusraja juhendist, kus öeldud, et võib valida kolme erineva raja vahel, veidi valesti aru. Seetõttu jagame omavahel rajad nii, et iga liige läheb omale variandile. Mina satun rajale Männikumägi/RMK SK järel ja olen täielikus ahastuses. Näha on, et need mehed on sellisel rajal esimest korda, tempo on meil selline, et mul oleks aega vahepeal vähemalt kaks õlut ära juua.

Minigolfis näitab Ott oma kaduma läinud talenti ja teeb hole-in-one. Minu küsimuse peale, et kas seiklusraja lõpus tuli kusagil ka punkt märkida, tuleb välja, et iga seiklusraja lõpus oli oma punkt. Egas midagi, kihutan kiirelt tagasi punkti võtma.

Viimasele etapile, JALGSI 1.3 km startides avastame Viffiga, et meie kaardid on jäänud ilmselt seiklusraja algusesse. Tagasi minema me ei hakka, Ott näitab oma kõrget professionaalsust. Ja ega meil oleks ka aega tagasi minna olnud, kogu viimase etapi vältel hingavad Männikumägi / RMK SK ja Areal team meile kuklasse. Enne eelviimast punkti, kuhu jõudmiseks tuleb kasutada lainelauda, õnnestub meil siiski 100-meetrine edu sisse joosta.

Lainelaud on õnneks minu sõber ja nii saame finišisse juba rahulikult sörkida. Lõpetame selle etapi seitsmenda kohaga, mis arvestades ebaõnne raja algusosas, on vägagi hea tulemus.

Mis siis kokkuvõtteks – nii palju vigu, kui sel aastal pole me varem küll teinud, aga tänu konkurentide ebaõnnele oleme siiski kõik etapid segavõistkondade arvestuses võita suutnud. Kuna oman siseinfot, et järgmisel aastal on mõningate eriti tugevate segavõistkondade konkurentsi naasmist, siis ilmselt selliseid vigu me endile enam lubada ei saa.

Ja lõpetuseks, kohe pärast viimast etappi toimus ka lõpubankett ja parimate võistkondade autasustamine, mis oli paljudele selle aasta kõige raskemaks etapiks. Need, kes kohal olid, teavad.

Fotod Kaimo Puniste, KMZ foto. [mõned viimase etapi pildid]