XT-sügisseiklus Pannjärvel
XT-sügisseiklus algas meile nagu tavaliselt, segadustega. Seekord tekitas kerget segadust Tanel, kes nädal varem otsustas katuselt alla kukkuda ja oma seljale haiget teha. Tanel ise oli küll paar päeva hiljem väge täis ja valmis millest-iganes osa võtma, mida iseloomustab hästi telefonivestlus Tiidu ja Taneli vahel:
Tanel: mis plaaniga Pannjärvel peale läheme?
Tiit: juurdeviiv treening BAR-ks, mis muud
Tanel: nooh … selg on ikka valus …
Tiit: … Tanel ilma valudeta ei oleks ju üldse Tanel …
Tanel: … aga mis muud, 2 tundi enne 1 diklofenak keele alla ja lähebmöödub paar tundi:
Tiit: tead, me rahu on rikutud?
Tanel: mismõttes?
Tiit: Pannjärvele tuleb võistkond Superkiirrong või midagi sellist …
Tiit: … koosseisus Assar, Silver ja Indrek Teppo …
Tanel: nooh, siis tuleb 2 tabletti keele alla panna
Kui aga mõned päevad enne XT-d otsustab Erik NIKE Siguldas kalnu maratons 2010-l mitte osaleda, siis teeme Tiiduga egoistliku otsuse, et võtame Taneli seljast viimast parem nädal hiljem toimuval BAR 2010-l ja laseme tal XT-seikluse ajal puhata. Tanel tagasihoidliku inimesena, on sellega muidugi päri, nagu ta oleks olnud nõus ka meiega stardis olema.
Võistlus algab lisaülesandega, kus vaja määrata kuju ja kirjelduse järgi kohalikke järvi, millega “meie kohalik”, Tiit, suurepäraselt hakkama saab.
Seejärel saame jätkata joostes-mäluorienteerumisega, kus vahepeal kohustuslik läbida lisaülesanne, milleks Pannjärve tuubipargi külastamine. Võistluse algus on meil veidi rabe, püüame üle ja ei tee endile rahulikult selgeks esimese etapi ülesannet ning oleme tänu sellele sunnitud jooksma lisaringi. Edasi hakkab õige tunne tekkima ja võistlus tasapisi sujuma.
Rulluisuetapp on puhas mõnu, Pannjärve 2.4 kilomeetrine asfaltring on tõeliselt hea profiiliga.
Kuna rulluisuetapp läheb oluliselt kiiremini, kui meil planeeritud, siis saame mõne minuti hinge tõmmata enne, kui avaneb järgmine, jalgrattaetapp.
Jalgrattaetapil teeme selle võistluse suurima vea, kui otsime karjääri serva punkti, KP39, veidi valest kohast ja viidame seda otsides 10 minutit. Kohe järgneval etapil teeme vale rajavaliku, üritame lõigata otse, läbi metsa, aga lõikame sellega näppu. TWISTER FEMALE, kes meid sel etapil võidab, ei varjagi oma võidurõõmu, kui meile enne punkti vastu tuleb :).
Enne kanuuetappi saadetakse meid EMT nimelisele lisaülesandele, kus Erik jääb vahetusalasse kaardi juurde ja meie Tiiduga peame tema juhtnööride järgi leidma kaks punkti metsast. Sellist ülesannet oleme Randy ja Rainiga teinud kunagi Helsinki kesklinnas. Erik Suudab meid läbi telefoni hästi motiveerida, mina saan sellel etapil keskmiseks pulsiks 162.
Kanuuetapp Kurtna Suurjärvel on juba iseenesest küllalt lühikene, aga kuna meie otsustame jätta siin ühe punkti võtmata, siis pääseme päris kergelt, vaid 20-minutilise pingutusega ja kahe kontrollpunktiga.
Hoolimata vaid kahest punktist, suudame ühega neist, KP45, väikese lisakaare teha, kui suures kanuutamise tuhinas jälgime ainult eesliikuva, võistkond NIMETU, selgasid ja ei märka kõrvalejäävat kontrollpunkti.
Jooksuetapil tõmbame kohe alustuseks mõttes maha punkti KP47. KP48 väljajätmise üle argumenteerime pea kogu jooksuringi, aga lõpuks läheme kergema vastupanu teed ja otsustame lubada endile paariminutilise hingetõmbepausi enne kahte viimast, otsustavat etappi.
Kuna viimased kaks etappi annavad 20 punkti, siis otsustame siin maksimumile minna. Pärast pikka ja ebameeldivalt killustikurohket etappi punkti KP59 saame aru, et kõiki punkte me siiski võimelised võtma ei ole, ning rattaetapil jätame vahele punkti KP57.
Jääb veel viimane, jooksuetapp, mille kohta seisab reisikirjas, et “punktid leiate oma kaartidelt”. Kuna enamus viimase etapi punkte kattub aga esimese, ehk mäluorienteerumise punktidega, siis tuleb alustuseks punktid “mälukaardilt” paberkaardile kopeerida. Iseenesestpole see ju keeruline, kui koos punktiga poleks tarvis ka punktinumbrit meelde tuletada. Tiit ja Erik lahendavad selle ülesande siiski üllatavalt kiirelt ja startides viimasele jooksule, on meil aega veel 42 minutit.
Loobume kohe punktist KP39, mis liiga kaugel tundub olevat ja alustame punktiga KP36. Järgmisel etapil hakkab mul raskeks minema, mõtlen hirmuga, kuidas me ju alles alustasime oma 40-minutilist “lõpuspurti”.
Kui Tiit kolm etappi hiljem teatab, et “tema enam ei jõua”, on samal hetkel minul väsimus unustatud. Õnneks on aega piisavalt ja viimased paar etappi võtame veidi kergemalt. Finišisse jõudes jääb varuks 4 minutit, millega me kindlasti poleks viimast jooksupunkti läbida suutnud.
Kokku saame 43 punkti ja võiks öelda, peaaegu et ülekaaluka võidu. Oma osa on selles muidugi KIIRRONG SUPER EXPRESS-il, kus Indrek nii tugeva jalaga, et keti pooleks vajutas ja pärast seda rattaetapi joostes läbis.
Seiklusliku nädalavahetuse finaaliks saab XT-ööseiklus Pannjärvel, kus kavas mitmeid erinevaid alasid, mis aga mingil põhjusel protokollidesse ei jõua.
[tulemused] … ja piltide eest tänusõnad fotograaf Marikale.
3 comments:
Ohoo, oled kaineks saanud:)
Ott
Absoluutselt, vaja ju Lätti panema minna :).
Post a Comment