vedelikest lennukites*

Eile sain kirja selle aasta esimesed lennukilomeetrid: Sankt-Peterburg - Sõktõvkar, 1 137 km, lennuaega 1:55. Kuna Pulkovo lennujaamas maksab õlu 80 ... 220 rubla (80 rubla maksab 0.33 liitrine „Старый Мельник”, mida seal kunagi saada pole), siis mõtlesin, et hoiaks raha kokku ja ostsin Narva - Pulkovo teel õlle kaasa, et ootesaalis aeg kiiremini läheks :).

Registreerimisele minnes sain aru, et ega see vist väga hea mõte polnud, eriti veel siis, kui nägin kuidas inimesed minu ees sokkis läbi mettaliotsija jalutavad. Kogu pagas, püksirihm, jalanõud ja kõik muu pudi-padi sõitis läbivalgustamisele :). Vahetult enne mind oli ema lapsega, kes näitas, et temal kaasas lapsetoit. Et mitte järjekorda kinni pidada, paluti tal kõrvale astuda ja mindi temaga „spetskontrolli”. Mina „igaks juhuks” ei hakanud oma arvutikotis olevast õllest rääkima, vaid tõstsin koti kohe läbivalgustamisele viivale lindile.

Andnud ära oma püksirihma, saapad, võtmed, jopi ja kogu taskutes sisalduva pudipadi, jalutasin läbi „värava”. „Värava” läbimise järel kobas üks noormees :) mind põhjalikult ning pärast seda anti mulle kogu minu läbivalgustatud kraam tagasi ... keegi ei esitanud ühtegi küsimust kotis oleva õlle kohta ... ma ise kah igaks-juhuks ei küsinud :). Ja nagu arvasin, nii ka oli - ootesaalis maksis kõige odavam saadaolev õlu 150 rubla, no mina leppisin seekord oma 22-rublase õllega (ja tegelikult oli neid lausa kaks tükki ... kui olin juba lasknud taksojuhil ennast poodi tuua, siis oli ühte imelik osta :) ... aga seda ma Maarele ei ütle).

---

* meenub KUKU raadio saade Tehnokratt tuntud lennuturvaspetsilt, Petsilt.