jube väsimus

Juba kaks päeva on möödas selle hooaja esimesest seiklusvõistlusest, aga ikka on metsik unevõlg. Ilmselt pole organism enam harjunud sellise öise kappamisega mööda metsi ja soid.

Mäletan, et eelmise hooaja lõpul polnud mingi probleem võistelda 24 tundi, siis magada veidi ja ärgata puhanuna ja täis tööindu :). Aga seekord ... `kõigset` üks öö jäi vahele ja juba teist hommikut oli nii raske ärgata.

Võistlus ise oli üsna `tüüpiline Läti seiklusvõistlus`, kus seekordseteks üllatusteks punkti asukoha määramine morse signaali abil, helenduvate pulkade otsimine täiskasvanud raiesmikult, kauguse ja asimuudi järgi orienteerumine, rafting jne.

Üsna tüüpiliselt läks üle ka planeeritud võitjaaeg ja ka kontrollaeg, ehk kontrollaja piires suutis raja läbida vaid kaks võistkonda. Loomulikult ei pidanud paika ka kilomeetrid. Kui algselt lubati võistluse pikkuseks 100 kilomeetrit ja alade kaupa 15% jooksu, 10% raftingut ja lisaülesandeid, ning ülejäänu ratas, siis tegelikkuses kulutasime oma 13 ja poolest tunnist umbes 6 tundi jooksmisele (ja me tõepoolest jooksime kogu selle aja).

Rattaetapil suutsime teha paar tundi viga ja tänu sellele kaotada Lätlastele umbes 15 minutiga.

Aga paari sõnaga - mõnus Läti seiklus, mille võlu ongi selles, et sa ei tea kunagi ette, millega Lätlased sind seekord üllatavad, kindlasti väärib vähe pikemat kokkuvõtet ... siis kui uni enam maha ei taha murda. Energiat kulus 10 428 kCal.