tunne koduümbrust - Paljassaare

Kuna pühapäevane sportimine oli plaanis koos mõnede mürakarudega, siis päeva esimene pool pidi mööduma rahulikult koduseid töid toimetades. Illm oli imeilus ja  pakkusin välja variandi, et läheks jalutama ning avastaks näiteks taaskord Lennusadamat ja selle ümbrust.

Maare oli nõus, et võiks ju jalutada küll aga tõukeratastega ja siis juba midagi veidi kaugemat, näiteks vaadata lõppude lõpuks üle meie kodurand - Pikakari rand. Minul polnud selle vastu muidugi midagi ja nii me siis läksime.

Algul siis mööda Tööstuse tänavat ja siis mööda Paljassaare teed uljalt Sitsi mäest alla (GPS-i järgi lausa 29 km tunnis :)). Esimese peatuse tegimegi Pikakaril, ehk siis vaatasime algul üle Katariina kai, kus veel praegugi näha jupike kitsarööpmelisest raudteest, mis omal ajal ühendas Katariina kaid Suur-Paljassaare poolsaare tipus asuvate suurtüki-patareide ja miiniladudega. Pikakaril suplejaid küll näha ei olnud, see-eest oli Katariina kai aga täis õngitsejaid.

Edasi piki randa (tegelikult küll rannast veidi eemal) Väike-Paljassaare poolsaare tippu, Kakaruotsani. Üritame Väike-Paljassaarelt Suur-Paljassaarele oma teed veidi õgvendada ja mere ning soo vahelt otse läbi pääseda, aga see ei taha hästi õnnestuda. Maare arvab küll, et teeks seiklusvõistlust, aga lõppude-lõpuks tulime ju siiski jalutama :).

Teeme siis veidi suurema ringi ja läheme mööda teed. Sõites paneme tähele, et Paljassaare poolsaar on harjumatult puhas, oleks oodanud hoopis suuremaid prügihunnikuid.

Suur-Paljassaarel tutvume Peeter Suure Merekindluse rannakaitsepatareiga ja imetleme ühe-, kahe- ja kohati isegi kolmekordse okastraataiaga piiratud teeradu.

Tagasitee valime mööda Suur-Paljassaare läänekallast, kus asub hiiglasuur betoonist mahuti, ilmselt mingisugune kütusemahuti, mis kaunistatud graffititega. Enne Tallinna Veepuhastusjaama keerame Katariina kai poole.

Lõpp on juba samasugune, nagu algus, ainult vastassuunas :) ...

Mõned pildid on on planetis ja samuti meie liikumisteekond.