sügiskümblus Jägalas

Nagu varem öeldud, planeerisime rogaini rahulikult, minu tempos. Võistkond Amburid andsid meile varakult loobumisvõidu ja Hele ning Mambur starti ei tulnudki. Mõjuvatel põhjustel. Kahju iseenesest, oleksid saanud mõnusa sügisese matkaelamuse. Võistkonnatuks jäänud ainuke Ambur ehk õde Pille startis seega meie, Hallikma Adventure Team koosseisus.

Öösel ladistas võimsasti vihma ja otsustasime, et kuna meil nagunii rahulik matk plaanis, siis suure vihmaga ei viitsi kaua metsas olla. Hommikul ent oli taevas juba selgem ja ilmakaart ei lubanud ka suuremat sadu. Heiti arvas, et kuna meil on rahulik matk plaanis ja punkte me ei loe, siis planeerime raja selle järgi, et läbiksime peamiselt looduskauneid kohti.

Võistluskeskuses, peale kaardi saamist hakkaski Heiti rada planeerima. Kui ma jaole jõudsin, selgus, et rajal on Heiti määratluse järgi enamik kohti looduskaunid - sest Heiti oli vedanud paksu punase joone peaaegu kõigist punktidest läbi - ikka kaardi ühest servas teise ... Nojah, matk Heitiga :)

Stardis sattusime koos lippama Sootupsudega ning nendega koos tegime lisaks juba planeeritud puntkidele veel ühe lisatiiru. Veidi liikusime koos veel aga siis valisime erinevad rajavalikud. Palju tuttavaid jagus rajale aga terve retke kestel.

Esimesed kolm tundi põhiasjalikult lippasime rahulikus tempos. Pille tutvustas mind senitundmata seene- ja taimeliikidega, sel ajal kui Heiti ikka meist viis-kuus meetrit ees jooksis, endal nina kaardis nagu jahikoeral jälge ajades :) Saime ka ilmakaardil mitteolnud vihma, mis koos kerge valuga minu põlves pani liikuma mõtted, et ehk siiski kõiki planeeritud punkte ei võta. Siiski olime kolme tunniga tubli pool planeeritud rajast läbinud ja tegime pirukapausi (rogaini ettekäändel olin eelmisel õhtul küpsetanud seene ja tuunikalapirukaid). Päike tuli välja ja soojendas märgunud ihu ning hakkas päris mõnus.

Aga paraku selgus peale pausi, et minu parem põlv ei olnud enam jooksukõlbulik :(. Kohe üldse joosta ei saanud, ainult käia. Sel aastal polegi põlv varem tunda andnud, nüüd, hooaja lõpus aga siis jälle. Justkui märgina, et aitab küll selleks korraks. Võib olla mängis siin rolli ka senisest suurem kehakaal (jah, multisport mõjub minu kehakaalule igatahes suurendavalt, kuigi võiks arvata vastupidi) või siis eelmisel nädalavahetusel põlve pihta kukkunud paekivisid täis käru.

Mis iganes, peale pirukapausi ma enam joosta ei saanud. Heitil jälle tegi kand liiga, tema oleks paremini joosta kui kõndida saanud ... Vaatasime kaarti ja otsustasime Neeme-Ihasalu tiiru vahele jätta. Seega liikusime järgmised kolm tundi finsihi kõndides, võttes ära tee peal olevad punktid.

Elektrijaama juurest ületasime Jägala jõe ja võtsime ära ka jõetagused punktid. Ikka kõndides. Mina mäest alla enam eriti ei saanud ja nii liikusime riburada pidi: Heiti tükk maad ees, siis Pille ja lõpuks liibates mina. Aga võetud nad said. Jäi veel viimane punkt teiselpool Jõelähtme jõge ja siis finiš - teisel pool Jägala jõge.

Muidugi jõgedest läbi! Jõelähtme jõgi ulatus ainult pahkluuni, Jägala tundus alguses veidi kohutav ja kiire vooluga aga meil oli ju Heiti kaasas :) Tema läks jõest siuhti läbi ning meie Pillega järgi. Pille veel kiljus et, ta pole vist varem midagi niisugust teinud ning oli rahul :). Mina tegin kogenud multisportlase näo pähe ja seletasin, et vahva onju! Lähedalolnud joaimetlejad said kindla peale sõpradele rääkimisainest.

Finišis olime ajaga 6:28 ja kogutud 74 punktiga veel tükk aega liidrid. Kuni hakkas tulema võistkondi, kes ikka vähemalt 7 tundi täis ja kaugemgi olid. Noh, oleks meie nii kaua olnud.. oleks me ... Oleks, oleks ... tegelt läksime ju matkama ja kuus ning pool tundi sügiseses metsas oli väga vahva matk!

Pille läks veel pärast Musta Täku talli Jänedale ja tantsis öösel kella kaheni. Meie turgutasime oma konte Virve juures saunas ja vajusime kesköö paiku kodus linade vahele. Kõik Hallikma Adventure Teami liikmed on siiani rahul :). Mõnus maastik, maitsvad pirukad ning hea seltskond. Puhas rõõm ühesõnaga :)

Heiti tegi pilti ja GPS salvestas tracki. See tuleb kohe kohe üles ka.