jänesena Võtegras

Nädalavahetuse ICEBUG 25h-le järgnes veel üks lühemat sorti seiklus: esmaspäeva hommikul, kell kaheksa, istusin autosse ja kell kümme õhtul olingi juba kohal, Onega järve ääres, linnakeses nimega Võtegra. Pärast vahelejäänud ööd valmistusin raskeks sõiduks, aga tegelikult kulges kõik väga kergelt ja ladusalt. Seal, kus veel paar kuud tagasi oli pea läbimatu tee, sai nüüd täitsa kenasti sõita ... külm, suur abimees siinkandis, oli tee pinnanud ilusa, sileda klaasjääga.

Hotelli vastuvõtus istuv, jutukas vanem memm teatas, et on meid juba pikemat aega oodanud, talle olla lubatud, et me varem saabume. Kui registreerimiseni jõudsime, siis ohkas memm raskelt ja teatas, et „tema küll ei oska meie välismaistest passidest õigeid andmeid oma raamatusse üle kanda ... elate tänase öö siin jänestena, homme tuleb pearaamatupidaja, tema teab, mis teiega teha“.