ootamatu lõpuga uisusõit

Kuna me juba nädalavahetusel juba nagunii Haapsalus olime, siis polnud raskusi pühapäevase spordiala valikuga … astusime kodust üle tänava ja juba saigi uisud alla panna ning alustada uisutamist üle Väikese Viigi.

Väike jalutuskäik ja edasi juba mööda Haapsalu lahte, Fra Mare eest läbi, suunaga Pullapääle. Uisutingimused ei olnud mitte just kõige paremad, kuna tuul oli jääl oleva lume vallidesse puhunud, mis kippusid uisku kohati kinni võtma, ning oli oht lumevallis ninali kukkuda.

Rahvast oli sellest hoolimata jääl kenake hulk, ning kui kaldast veidi eemale uisutasime, siis läks üle jää selline uisujälg, justkui oleks Kalevipoja uisumaraton siit läbi läinud. Kahtlustasime, et ilmselt on seiklejad siit läbi sõitnud.

Pinukse nuki juurest sõitsime üle Väinamere Hobulaiule ja keerasime siis vastutuult Vormsi poole, et tagasiteel ei peaks liiga palju vastutuulega võitlema.

Järjekordne lumevall taaskord ilma kukkumata läbitud, avastasin, et parem uisk ei taha enam üldse libiseda. Kahtlustasin, et uisutera on jäätunud ja püüdsin rohkem paremal uisul end libistada, aga lõpuks tegin siiski peatuse, et uisk ära puhastada. Selgus, et polnudki midagi puhastada – parema uisu all polnudki jääd … ponud ka enam uisutera!

Keerasime tagasi ja alustasime viimases lumevallis laiaulatuslikke otsinguid, mille tulemusena Maare kaotsiläinud uisutera leidis. Üritasin keset jääd uisutera tagasi installida, aga kahjuks edutult.

Kutsusime siis Mamburi endile Pullapää sadamasse vastu ja sõitsime tagasi, mina justkui tõukekelguga – parema jalaga kõrvalt hoogu ja vasakul jalal siis libisedes – mitte just kõige mugavam viis uisutamiseks, aga ikka veidi kiirem, kui uisud käes joosta. Igatahes jätsin endast maha kena jälje – las siis inimesed mõtlevad, et mis imevahend sellise jälje jääle jätab :).