Öine mets Järvel

Eile osalesime SK Tallinna Kompass poolt korraldatud öisel orienteerumispäevakul. Või mis öisel, start oli Merko Ehituse parklast kell seitse õhtul. Samas oli selleks ajaks juba täitsa pime, niiet, pimedas metsas orienteerumisega oli tegemist küll.

Kohale sõites ajasin jälle oma joru: mina metsa ei tule, mina kardan, külm on, haige olen vist ka natuke või kohe jäämas... ja üldse sada häda. Metsa läksin ainult seepärast, et Heiti ähvardas muidu ka minemata jätta:)

Olime varakult kohal ja nagu teinekord Tarmakute päevakutel kombeks, ootasime peale seitset veel tükk aega enne kui saime startida, sest kõiki kontrollpunkte ei olnud veel maha pandud:) Aga mis sellest, rahvast kogunes, saigi inimestega juttu ajada. Nii mõnigi oli, vaatamata arsti poolt pandud jooksukeelule, kohale tulnud:)

Kui lõpuks startida sai, ei olnud sugugi nii väga tungi metsa minna - keegi ei tahtnud esimesena jooksu panna:) Siiski tasapisi mindi ja mina nende seas. Tegelikult ei olnud ma varem ühelgi sellisel tavapärasel öisel käinud - alati olen öösel metsas liikunud KAMiga koos või siis rohkem sellisel linnamaastikul - Loomaaias näiteks.

Polnudki üldse hull! Liikusin tasapisi ja tulemuste koha pealt olen ikka viimane, kuid kiirus ei olnudki eesmärk. Hoopisiki tahtsin hoolega kaarti jälgides võimalikult vähe vigu teha ja peab ütlema, et see õnnestus! Oma osa muidugi mängis võimas lamp, mis mul otsmikul oli. Hele täht on laubal tal, kuusirp kumab... :)) Poole raja peal mõtlesin, et küll on ikka hästi, et Heiti mind tagant utsitas, sest täitsa mõnus oli metsa all silgata.