reedeõhtune gurmaanlus

Kui päris algusest alata, siis peale Inoneesiast tagasitulekut tööle minnes, ootas mind töölaual lillekimp, pakk uue perekonnanimega visiitkaarte ning kaart, kuhu sisse töökaaslaste poolt kirjutatud head soovid ning: "nautige õhtusööki Eesti parimas restoranis Stenhus. Helistage vaid ja leppige kokku eelistustes. Kõige muu eest on hoolitsetud."

Jah, seda õhtusööki me siis reedel nautimas käisimegi. Super! Alustuseks juhatati meid muust rahvast eemale, otse veinikeldri sissekäigu juurde, kuhu oli kaetud laud kahele, roos, küünlad ... Rainer, meie sõbralik teenindaja ütles kohe, et menüüd meile ei antagi, tuleb seitse (?!) käiku kuid las need jäävad üllatuseks.

Tegelikult esimene käik ei olnudki esimene käik, nagu tuli välja. Hoopis ülatussuupiste kokalt. Liual: suitsupardi carpaccio, itaalia sink meloniga ja foie gras, loomulikult :) Kõrvale suurepärane Pinot Grigio, pärit Itaaliast Friuli Grave piirkonnast.

Siis ka esimene käik: värsked austrid kalamarja-sibulasalati ning sidrunivahuga. Järgmisena kreemjas kartulisupp, rosmariinivahu ja krevettidega. Mmmm ... Suitsupardi carpaccio mingite keerulise nimega seente ja värske salatiga. Ja siis oli aeg vahetada valge vein punase vastu.

Seekord hispaanlane. Selline mõnus, sobis hästi kahe põhiroaga: grillitud tuvimaks karamellitud õunte ja trühvlikastmega ning tuunikala steik. Mõlemad sellised täpselt küpsed, just veidi vähem oleks juba toores, veidi küpsem aga kuivapoolne. Maitsemeel ütles vau! kõht ütles, et enam ei jaksa ... aga kaks käiku olid veel ees.

Veelkord veinivahetus - selleks korraks siis dessertvein, selline mõnus, nautimiseks mitte liiga magus. Kõrvale kolme sorti sorbeed ning lõpetuseks kohv ja dessert ilmamilleta üks söögi koht pole küllalt peen - creme brulee.

Jah, Stenhus on oma hõbelusikad auga välja teeninud. Sügav kummardus töökaaslastele. See õhtu jääb meelde ...