Isa Toomase langevarjuhüpe

Minu mitte-kunagi-seisev-isa, keda me Aatomikuks kutsume, sooritas täna oma esimese iseseisva langevarjuhüppe. Nimelt oli ta varem juba korra tandemhüpet teinud ja peale seda oli ta tahtmist täis minna kursustele ja iseseisvalt hüpata. Tema nõudmisel kinikiseme talle 65. sünnipäevaks vabapääsme kursustele, kus ka kolm hüpet sees. See oli siis eelmisel aastal.
Siiski võttis kursustele minek aastakese aega aga nüüd on see tehtud.

Oijah... isa hüpe oli... muljetavaldav. Mingist hüppeasendist polnud muidugi juttu ja meduus jäi jalgade ümber keerdu. Põhivari seega ei avanenud. Isa, kes on aeglane nagu maksikoer Fik, sellest ei heitunud ja selle asemel, et avada varuvari, jäi ootama, mis juhtub.. Veelal pidi seda pilti vaadates süda seisma jääma.

Lõpuks hakkas tööle varuvarju avamisautomaat ja maa peale sai isa siis varuvarju abil. Täiesti tervena. Ise oli hirmus uhke!

Tema uute hüppamiste koha pealt me veel räägime..