Suunto Games, teine päev

Kuna Tarvo teisel päeval ei stardi, siis saan metsa liidrina, 1:12 enne Alar Abramit, ehk eriti kindlalt ma ennast veel tunda ei saa.

Rada 8.23 km ja 19 kontrollpunkti. Alustan suht rahulikult ja kindlalt. Viienda ja kuuenda punktiga teen küll väikesed lisakaared, kokku vast 40 sekundit, aga edasi jätkan jälle veatult.

Üheksas ja kümnes punkt tõotavad kaardi järgi tulla korralikud bingopunktid ja nii ka on – kahjuks õnnemängudes mul tavaliselt ei vea :) – üheksanda punktiga keeran täpselt enne punkti minutilisele lisakaarele ja ka kümnenda punktiga teen umbes 40 sekundit lisaringi.

Üheteistkümnendast punktist lahkudes vaatan juhuslikult seljataha ja näen eemal juba Alarit lähenemas. Tõstan selle peale tempot ja lähen 40-sekundilisele lisakaarele :). Ilmselt on Alar nüüd eest pääsenud ja vajutan veel rohkem. Kaheteistkümnendast punktist välja joostes tuleb mulle vastu … Alar. Vahe on hoopis veidi suurenenud, sest Alar on enam-vähem samasuguse lisakaare jooksnud.

Kuna otsest silmsidet enam pole, siis pean lihtsalt vigadeta finišisse jooksma, aga … astun õnnetult mingisugusesse sambla all olevasse väiksesse auku nii, et vasak hüppeliiges ragiseb. Teen uhke kukerpalli ja püsti tõustes kisub silme eest kergelt mustaks. Lonkan mööda metsa ja jõuan õnneks sihile, kus ennast uuesti paika saan. Punkti jõuan samaaegselt Alariga.

Jalg teeb kõva valu ja võitlusvaim on kadunud, võtan eesmärgiks veidi aega üritada koos Alariga joosta, et vähemalt järgmised mehed mind kätte ei saaks. Teel 18-ndasse punkti näeme, kuidas M45 rong Masti juhtimisel tõusu võtab, võrreldes meie kahega, käib seal ikka tõsine võitlus.

Meil, vastupidi, laseb Alar nüüd tempo päris alla. Vaatan, mis viimane etapp pakub – suunaga läbi lohu ja üle künka järgmisse lohku, kus peakski punkt olema, lihtne. Ilmselt vaatab ka Alar viimast etappi, igatahes ärkame siis, kui kõrvalauku oleme jõudnud. 30 sekundit viga.

Eelviimase punkti võtab Alar küll enne mind, aga minu üllatuseks jätkab suhteliselt rahulikult. Nojaa, tema lõpukiirenduse juures võib ta seda vist endale lubada. Tõusul kiirendan Alarist mööda ja märgin viimase punkti enne Alarit. Viimasel, finišitõusul panen veel veidi juurde ja asfaldisirgele jõudes olen Alarist umbes 30 meetrit ees. Finišisirgel pilk üle õla ja näen, et Alar on alla andnud – kergelt kuidagi, lõpetan juba rahulikult. Tuligi võit. [tulemused]