valimas

Iga endast lugupidav eestimaalane käis pühapäeval valimas – nii ka meie. Kõrvemaale jõudes on kena valge-rohelisekirju telk üleval ja valijaid juba päris palju kogunenud. Sajab vihma ja lörtsi, ning enne starti tekib maa pinnale kerge valge kirme. Täpselt kell 10:45 jagatakse kätte valijakaardid.

Kaardid käes, teeme otsuse, et pigem võtame asja naudinguga ja suundume kaardi põhjaosale Paukjärve kenadele maastikele, ning alles siis kui aega üle jääb, lõunaossa poristele teedele.

Teeme valmis plaani, et läbime punktid 48 – 45 – 44 – 42 – 40 – 39 – 34 – 31 – 33 – 32 – 35 – 36 – 38 – 37 – 41 – 43 ja siis vastavalt kulutatud (või pigem kulutamata) ajale teeme jätkuplaani. Kuna aega jääb piisavalt üle, siis viimased minutid enne starti vaidleme, et kas esimesse punkti (48) läheme otse mööda sihti või paremalt mööda teed ringi. Peale jääb Viffi ja Oti arvamus, et põnev on ju jalad esimesel kilomeetril märjaks teha :).

Punkti 44 sõidame mööda Kõrvemaa rattamaratoni rada ja käime siis joostes punktis. Selle valikuga saame mööda ISC-st ja Team Multisport.fi-st. Oti eestvedamisel muudame oma plaani ja võtame punktid järjekorras 42 – 39 – 34 – 31 – 33. Punktis number 32 käime taas joostes.

Etapil 36 – 38 jõuab meile järgi terve hulk võistkondi, eesotsas Multisport.fi ja STR team. Pärast punkti 38 suunduvad nemad 37 poole, meie läheme sood forsseerima punkti 41 suunas. Tundub, et päeva peale on vesi soos soojemaks läinud :). Võtame punktid 41 ja siis 37. Enne punkti 37 kohtame jälle Multisport.fi-d ja STR teami, tundub, et meie variant on olnud tunduvalt parem.

Joogipunkt – taaskord jõuab meile järgi Multisport.fi :), teeme väikese peatuse, plaani pole vaja pikalt pidada, Ott on enamuse juba viimastel tee-etappidel ära plaaninud. Plaan siis 46 – 47 – 51 – 50 – 49 – 52 – 55 – 58 – 59 – 57 – 56 – finiš, ehk võtmata jääks vaid kolm punkti.

Teel punkti number 47 algab raja ebameeldivam pool, teed on üllatavalt porised ja justkui “imevad” ratta kinni. Lisaks suured lombid, mis nõuavad kõvasti tähelepanu. Tänu ühele sellisele lombile jääb meil märkamata otse tee ääres olev punkt number 50. Alles pool kilomeetrit hiljem saame aru, et punkt on juba ammu ära olnud – oleme sunnitud tagasi sõitma.

Lohutame endid küll, et mis see üks väike viga ikka teeb, aga selgub, et meile jaoks oli see väga suur viga – punktis 55 on meil aega veel 13 minutit, ehk punkte 58 ja 56 enam võtta ei jõua.

Otsustame siiski üritada võtta punkti 58 ja siis finišisse sõita, aga kruusatee punkti on väga pehme ja porine. Näeme Viffiga sel aastal esimest ja (vist) viimast korda kustunud Otti :).

Finiši poole kihutades näen kella pealt, et õigeaegselt jõuda pole meil lootustki. Viff ja Ott siiski loodavad ning Ott leiab lausa kusagilt lisajõudu. Lõpuponnistuse tulemusena ei hilinegi me lootusetult – 22 sekundit – vaevaga võetud punkt number 58 lahutatakse meie tulemusest maha. Kaotame ülikõvadele lätlastele, EthicSport (näiteks nende naisliige, Ivanda Eiduka oli sel aastal Tartu Rattamaratonil kolmas) ühe punktiga, ehk oleme segavõistkondadest teised.

Raskemaks kui raja läbimine, osutub kahe viimase etapi, SI mahalugemine ja rattapesu läbimine – siin külmuvad minu sõrmed küll korralikult. [tulemused]