BAR 2009 vol. 5: Eesti koondise vastu ei saa
Viimasel ajal on kogu aeg nii kiire, et võtsin töölt puhkust viimaste Läti muljete kirjapanemiseks:
Lühike rattaetapp Kuldīga linna laululava juurde ja edasi jätkame joostes. Saame kaks orienteerumiskaarti ja kaks komplekti fotolegende. Läbida tuleb kõik orienteerumiskaardil olevad punktid ja leida igast punktist üks vajalik täht. Tähed kokku peaksid andma ülesande lahenduse. Tanel ja Tiit saavad veidi pikema ringi, meile Viffiga jääb lühem.
Tuleb välja, et oleme Viffiga endile ikka päris lühikese variandi valinud, saame Tanelit ja Tiitu kokkulepitud kohas päris tükk aega oodata. Lõpuks, kui nad tulevad, saame kiirelt kokku lahenduse: BURNT-FACTORYATJELGAVAS4R. Ehkki oleme kindlad, et 4R on tegelikult mingisugune neljakümnega number, lippab Tanel kiirelt tagasi ja teeb kindlaks, et tegelikult mõtlesid nad Tiiduga numbri 4R asemel numbrit 46.
Põlenud tehas on Omjakonile ilmselt tõeline vaatamisväärsus – ei usu, et nad varem kusagil sellises kohas on seigelnud :). Otsime tehases, tõeliste koleduste keskel, kaarti, aga tulutult. Mina leian küll ühe kontrollpunkti, aga ei muud. Meiega koos on otsingutel ka TAKA ja TRAKAIS AZIMUTS. Pärast pikemat tiirutamist ei pea TAKA närvid enam vastu, ning nad helistavad võistlute korraldajale, Normundsile. Esimene vihje, et kaart asub kusagil sissepääsu lähedal, ei aita meid eriti. Lõpuks tuleb Normunds ise kohale ja näitab Takale majaseina, kus tehase skeem, millele on aerosoolvärviga tehtud kolm punast täppi – meie punktide asukohad. Läbime punktid ja jookseme tagasi jalgrataste juurde.
Jalgrattaetappi jätkame koos TAKA-ga. Kui Viff-Tanel järjekordses punktis on, siis räägib TAKA kaardilugejast mees mulle, kuidas ta Kuldiga kaartidel vähemalt kord nädalas orienteerub. Selge pilt – imestasingi eelmises punktis, et miks nad sõidavad jalgratastega sellisesse kohta, kust kaardi järgi küll läbi ei saa :).
Järgmised punktid tõmbavad erutuse jälle üles – kõigepealt truup, kuhu erandina pole ratast vaja kaasa võtta – Viff teeb 30 meetrit kägarkõndi torus, mille põhjas mühiseb vesi, jalgratta oleks sellesse punkti saanud kaasa võtta ainult algosadena. Järgmiseks otsime punkti Venta jõe kaldalt. 1:50 000 topokaart on piisavalt täpne ainult Randyle, meie kammime koos TAKA-ga paarkümmend minutit tulutult, enne kui punkti kätte leiame. Tänu sellele saab meid jälle peaaegu kätte ka TRAKAIS AZIMUTS.
Punkt number 51 on järjekordne “river bank”. Viff, Tanel ja Tiit on parajasti koos Viffi rattaga all, jõeäärses võsas, kui kuulen sealt hullu kisa. Pärast seda on tükk aega vaikus ja hakkan just rahutuks muutuma, et kas ma peaks asja uurima minema, kui saabuvad võistkonnakaaslased. Selgub, et TAKA “Baiba” oli eneselegi ootamatult jõkke hüpanud ja siis külmašoki saanud. Tanel olla Baia jõest välja tõmmanud nii, et Lätlaste ainsaks kaotuseks jäi nende orienteerumiskaart, mis mööda kiirevoolulist jõge minema ujus.
Lätlased Taneli poolt päästetud, otsustame, et edasi saavad nad ise hakkama ja jätkame rattaorienteerumist. Punktis 108, kust peaks hakkama rattarogain kohtame jälle Normundsit, kes teatab, et natukene teed mööda edasi on karjääri peidetud kolm kontrollpunkti, kus igas pisike kaarditükk ühe rattarogaini punkti asukohaga. Kulutame karjääris 50 minutit kolme punkti leidmiseks,mis on ilmselgelt liiga palju, IGAUŅU KOMANDA jõuab sellega meile järgi.
Eelviimane etapp, jalgrattarogain, 10 … 90 km.Õnneks võtame esimesd kaks punkti, 81 – 83, teises järjestuses, kui teised võistkonnad. Alustame punktist 83, legend “barn”. Kui kõik punkti rajoonis olevad laudad on läbi käidud ja konstanteeritud, et punkti ei ole, siis teistkordsel tiirul leiame punkti ühe lauda laetalade vahelt. Punkti võtmine on päris tõsine väljakutse Tiidule ja Viffile.
Punkti 81 leiame pärast mõningat otsimist ning samal ajal, kui TRAKAIS AZIMUTS, kes on juba juba mõnda aega punkti otsinud. Kahjuks jõuavad täpselt siis, kui meie oleme punkti leidnud, kohale ka TAKA ja IGAUŅU KOMANDA, ning võtavad punkti veatult. Õnneks jätkame meie edasi punktidega 76 – 75 – 72 – 71 – 69, samal ajal kui teised võistkonnad kiirustavad kõik punkti 81 võtma. MInul algab punktist 81 “pime aeg”, mitte midagi ei jaga, õnneks teeb Tanel head tööd ja navigeerib meid punktist punkti.
Pärast punkti 71 jõuavad meile järgi TRAKAIS AZIMUTS ja TAKA. Plaanime paar keerulisemat etappi koos nendega läbida, aga nende tempo on meie jaoks nii aeglane, et paar etappi hiljem on nad kadunud. Meie jaoks saavad rogaini võtmepunktideka punktid 68 ja 66. Teeme mõlema punktiga umbes 30 minutit viga, kusjuures punkti 66 all seisame, ja peame aru, et kust punkti otsida, siis teeme umbes 20-minutilise kaare ja leiame punkti sellest kohast, kus veidi aega tagasi aru olime pidanud.
Punktis 67 võtan siise ühe Shleha ja pärast seda olen, nagu vedrujänes – kõik on lihne ja selge ja kerge. Väikese vea teeme ka punktiga 78, kus ilma Tanelita oleks teinud ilmselt suure vea – minule täiesti arusaamatu, miks Tanel arvas, et nii konkreetse karjääri kõrval võiks asuda teine, kaardile kandmata karjäär, mis kordades suurem sellest, mis kaardile kantud.
Kuna oleme teinud piisavalt palju vigu, siis otsustame jätta võtmata punktid 80 – 73 – 82 ja sõidame punktist 78 otse punkti 84 – äärmiselt ebaõnnestunud etapivalik, sest kaardile kantud teid tegelikkuses ei ole.
Võistluskeskusesse jõudes on meil aega veel pea 1:50 – võtame ette ka viimase, kümnenda etapi – jooksurogaini. Kuna seal on kasutuses hea ja täpne orienteerumiskaart, mastaabis 1:10 000, siis teeme vast minuti viga, aga mitte ka rohkem.
Jookuetapilt finisisse sõites pakub meile konkurentsi Lätlaste võistkond, kus naisliiget enam meestega koos näha ei ole. Meestele muidugi ei mahu algul pähe mõte, et keegi naisterahvas neist mööda sõidab ja ägisedes pressivad nad endid meist uuesti ette. Asfaltile jõudes lisame meie veelkord käiku, kui Tiit Viffi veidi seljalt toetab ja meie Taneliga vaevu neil tuules suudame püsida. Lätlastel on järel ilmselt ainult tagasikäigud ja finišisse jõuavad nad meist pool päeva hiljem :).
Pärast mitmekordset lõpptulemuste kokkuarvutamist selgub, et Eesti koondis (IGAUŅU KOMANDA) on saanud rogainis meist punkti rohkem ja võtnud sellega ka üldvõidu. Kolmas – Lätlaste TAKA, kaotab meile juba nelja punktiga. TWISTER ADVENTURE TEAM on kolmeteistkümnes.
Kokkuvõttes võib öelda, et ebatüüpiliselt kerge Läti seiklusvõistlus, suurepärase ilma ja rajaga. Seda võiks iseloomustada ühe Läti foorumis oleva sõnavõtuga, kus meie lõpuspurt Lätlastele silma jäänud :):
Kopumā ļoti patika, viss bija baigi superīgi un interesanti. Pavisam gan nesapratām veloleģendas eigas pirms cauruma žogā, kuru atradām pēc intuīcijas, savukārt, Kuldīgas rūpnīcā uzrakstu BAR un bultas ieraudzījām ~ pēc stundas ;), citādi visu laiku bija ļoti jautri, remontējām velosipēdiem visu, ko var remontēt, vot stūre gan nevienam nenolūza, tomēr velo rogainingu nācās izlaist, padzert tēju un uzkrāt spēkus pēdējam posmam, kura finiša braucienā uzsitām asini otrās vietas ieguvējiem pāri par 40 km/h :)
[tulemused ja mõned fotod].
2 comments:
Kes Läti keelt veel ei oska, siis äkki abiks:
Üldiselt väga rahul, kõik oli päris super! Ja huvitav. Veloleģendas ei saanud aru päris hästi enne augu tara, mis meil leitud intuitsiooni, mis omakorda Kuldiga tehase silt BAAR ja nooled ~ nägid pärast tundi), muidu kogu aeg oli väga naljakas, remont jalgrataste kogu, mida saab parandada, aga ükski elus stereo nenolūza, Rogain jalgrattaga, kuid tuli välja, juua teed ja koguneda jõudude viimane etapp, mis puuduta vere sõita lõpeb teise koha võitjatele üle 40 km / h:)
T.
Tegelikult päästis Vif Baiba uppumast, mina aitasin ainult moepärast. Olukord meenutas natuke seda lapsepõlve muinasjuttu naeri väljatõmbamisest. 81-st navigeerisid sa ise, ma üritasin ka anda oma panuse punktidesse 66 ja 68 minekul, aga hakkama ei saanud - kaardi ja maastiku kokkuviimine nõudis pimedas teatud fantaasiat (a'la see võsariba oli tegelikult 30 aastat tagasi tee), mida mul sel hetkel polnud kusagilt võtta ja edasisest loobusin. Aga lätlased said küll väikese šokiteraapia enne lõppu :). Tanel
Post a Comment