Borat

Reede õhtu algas kerge jooksu ning saunaga Raivo ja Viivi juures. Edasi kinno, kus meil olid piletid võetud Borati-nimelisele filmile. Ootused olid suured, sest filmi kohta loetud arvustused lubasid vaimukat irooniat ameeriklaste ja sealse riigi veidruste kohta.

Pean aga ütlema, et minu muljed filmist ei olnud sugugi sellised nagu eelnevad arvustused välja olid reklaaminud. Film osutus ikkagi suhteliselt lahmivaks jalaga p...sse naljadega vürtsitatud jandiks, kus täiesti teenimatult Kasahstan ja tema elanikud lolliks olid tehtud. Jah, ega armu ei antud ka ameeriklastele, samuti said juudid, neegrid, üliõpilased, mehed ja naised oma jao. Kuid peent irooniat ei leidnud ma filmist ometi. Pigem lahmiv ja liialdatud grotesksus, mis mind sugugi naerma ei ajanud. Tundsin ennast samamoodi nagu Matti Nükanenist tehtud filmi vaatamisel, kus istusin saalis, nägu tõsine ja ümberringi müristas rahvas naerda. Ja mina ei saanud aru, mida nad ometi naeravad, ses nii kurb film on ju. No Borat ei olnud kurb aga lihtsalt lame.

Aga võib olla ei jõudnud film minule lihtsalt kohale. Võib olla ei suutnud ma vajalikku iva välja noppida. Võib olla.