Georg

Laupäeva õhtul tegime teise katse vaadata ära Eesti üks uusimaid linateoseid - GEORG.

GEORG on tõsielufaktidel põhinev filmilugu eesti nimekaima laulja Georg Otsa (1920-1975) saatusest, tema kunstniku- ja eraelust. See erakordse andega laulja ei jõudnud kunagi maailma suurtele ooperilavadele. Aeg oli selline. Lisaks Eestile tundis ja armastas teda vaid Nõukogude Liidu ja Soome publik. Otsa hääle kordumatut kõla mäletatakse aga tänini.

Kui esimene kord jäi suurem osa filmist nägemata (siinkohal tervitused JP-le), siis seekord saime kogu filmi korralikult vaadatud.

Alustasime restoranist Basiilik - mina sõin alustuseks bruschettad tomati ja sinihallitusjuustuga, Maare Füüsalisalat grillitud kitsejuustu ja vaarika-balsamicokastmega. Tegime pitsaõhtu - Maare tuunikalapitsa tomati, oliivide ja juustuga, mina kanapitsa päiksekuivatatud tomatite ja juustuga. Restoran oli selline Tallinna keskmine, Maare füüsalisalat oli mõnusalt mahlane, minu bruschettad aga mitte midagi erilist. Selle eest aga oli minu pitsa päris hea, võrreldes Maare konservimaitselise tuunikalaga.

Ja Georg - hoolimata sellest, et jutu pealkirjaks sai Georg, pole filmist eriti midagi öelda. Ühe hüsteerilise naise jutustus. Ilmselt olid meie ootused liiga kõrgel, film erilist vaimustust ei tekitanud.