Hiiu meistrid seiklusspordis!

Eile moodustasime kahekesi võistkonna Kalamaja Kaagid ja osalesime Hiiu lahtistel meistrivõistlustel seiklusspordis :).

Meie (s.t minu) peamine eesmärk enne võistlust oli võimalikult kaua püsida kannul meie peamistel konkurentidel Viivil ja Raivol ehk võistkonnal Soosambla Suusaklubi. See ülesanne ei olnud sugugi kerge.

Võistlus algas kohe lisaülesandega korvpalliplatsil: üks võistleja pidi võtma jalast ühe jalanõu ja selle siis korvi viskama. Minu jooksutoss osutus iseäranis kehvaks palliks ja Heiti pidi seda ikka hea mitu korda korvi poole teele saatma, enne kui toss lõpuks korvirõngast läbi läks. Nii me lahkusimega stardist viimastena. Mis tähendas et põhikonkurendid ning ka teised võistkonnad olid ammu tänavanurga taha kadunud. Et neid kätte saada, andsime jalgadele valu, Heiti seejuures luges jooksupealt kaarti ning samal ajal lükkas mind kiiremini edasi.

Järgmiseks tuli fikseerida, mis värvi on tuberkuloosihaigla sein. Kollane? Hall? Valge? Katsu sa tänavalgustuse ja pealambi abil seda kindlaks teha. Hall on õige vastus, selgus pärast :)

Siis jooksuga üle raudtee, Glehni lossiparki. Heiti tegi parima teevaliku ning ikka oli joostes tema käsi minu seljal mind kiiremale tempole aitamas. Kalevipoja kuju juures saime niimoodi kätte põhikonkurendid ja tuvastasime kiiresti selle, kuidas nimetab Glehn neid, kes Kalevipoega kuradiks peavad.

Palmimaja (minu jaoks täitsa uus avastus) seinaorva peidetud pudelisse kirjutatud sõna GNÜT (loe tagurpidi :)) lugesime esimesena. Edasi liikusimegi koos Soosambla Suusaklubiga, kusjuures enamasti saime meie punktidest varem minema aga kuna nende liikumiskiirus oli teravam, said nad meid teel tavaliselt jälle kätte. Loendasime laste mänguväljaku atraktsioone, suure suusahüppemäe metalltrepi astmeid, õunatuumafüüsika kujul kehaosi ning pärast TTÜ spordihoone aknal oleva kirja lugemist ootas ees tõus Vanakale ning lisaülesanne. Olümpiateemalise viktoriiniküsimustele vastates tegime vea - tulemuseks trahviring ehk siis Vanaka nõlvast alla ja üles tagasi. Soosambla Suusaklubi tegi samuti trahviringi ja ikka liikusime edasi koos.

Mööda raudteetammi Pärnu maantee poole, uuest suusatunnelist läbi. Reklaamplakat, mille kirja pidime meelde jätma, osutus tühjaks :). Tükk aega ekslesime tänavatel, otsides Õie tänavat ja selle ääres asuvat parki. Siis Hiiu metsa, kus tuli mõõta ära tiigi ümbermõõt. Ma olin juba päris läbi ja Viivi ning Raivo kippusid eest ära lippama. Hiiu tänava viimase maja number tuvastatud, jäi joosta Ilmarise terviseraja algusesse, tagasi Vabaduse puiesteele ja finishisse Jaanuse koju. Viivi ja Raivo kiirendasid ja kaugenesid üha ...

Siis aga otsustasid nad terviseraja algusesse ringiga mööda rada joosta, kui meie tegime kiire lõike läbi metsa. Heiti tõmbas kannad kuklasse ja võimsa kiirendusega jõudis terviseraja alguse sildi juurde enne konkurente. Tagasiteel kustutas lambi nii, et Viivi ja Raivo ei saanudki teada, et me neist äkitsi eespool oleme.

Teel finishisse andsin endast parima :). Niipalju kui veel vähegi jaksasin. Heiti ikka lükkas ka, mis tegi jooksmise oluliselt kergemaks. Nii jõudsimegi lõppu üllatuslikult esimestena. Viimase lisaülesande abil (noolevise) me üldaega ei parandanud aga samamoodi ka Soosambla Suusaklubi. Kuna ka kontrollpunkti ülesannetes eksisime kumbki ühe korra, osutusimegi meie üllatuslikult esimesteks Hiiu meistriteks seiklusspordis :).

Väga tore üritus, mis Jaanuse ja Evelini eestvõttel korraldatud! Kaja on juba kirja pannud muljed korraldustoimkonna pilgu läbi. Jah ja järgmiseks lubasime siis korraldamise endi õlgadele võtta. Kalamajas loomulikult :).

Täna on jalad päris kanged. Nii, et peale tugitoolisporti (suusatamise MK etapp) on plaanis kerge, lõdvestav seasörk :).

[updated by heiti] Lisan veidi statistikat: 16.35 km ajaga 1:52:53, keskmine pulss 153, max 180. 1931 kcal.