GPSi otsingud Soodla veehoidlal

Täna tegime siis uue uisuringi. Eesmärgiks leida eile kadunud GPS. Et Seikleja.com matkauisud, millega eile käisime, olid tänaseks kõik välja renditud, kolasime eile õhtul internetis ringi uute uiskude otsingul. Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse kodulehelt leidsin uisulaenutuse ja sealsel telefoninumbril helistades vastas Svem Luks, tuttav Xdreami rajalt Silja Spordi võistkonnast...

...meie innustava jutu peale jääseiklustest hakkasid ka Svenil kõrvad liikuma ja nii me täna keskpäeva paiku Soodla veehoidla juures kohtusimegi. Kokku sai siis seekord viis uisutajat. Sven ei tahtnud alguses küll uskuda, et Soodla veehoidlal saab ohutult uiskudega sõita, kuna ees paistis paar jäätumata veesilma, aga meie kinnituse peale, et eile oli kõik OK alustasime matka piki veehoidlat. Lahe! Täna oli mul tunne parem veel kui eile, sest teadsin, et eile oli jää piisavalt tugev ning öö läbi oli korralikku külma olnud - seega on jää veel tugevam ja turvalisem.

Tõesti - nendes kohtades kus eile veel kerget kõhedust tundsin, enam midagi karta polnud ja nautisin uisutamist täielikult. Kuna külm tuli ilma lumeta, siis on jää tõesti sile nagu peegel, uisutada oli lausa lust! Jalge alla vaadata oli natuke kõhe ka - jää oli ju täitsa läbipaistev- jäätunud veetaimed paistsid tumeda põhja taustal.

Kalamehi oli kogunenud üksjagu - mitte ei saa aru, kuidas neil küll igav ja külm ei ole seal jääl passida! Hoolimata mitmekihilisest tuulekindlast riietusest oli alguses ikka veidi kõhe, eriti kipuvad mul külmetama sõrmed. Aga kuna olin enesele abiks võtnud kaasa suusakepid, vehkisin nendega hoogsasti ning varsti tootis keha soojust juba sõrmeotseni.

Soodla jõel oli näha, et veetase oli võrreldes eilsega tunduvalt alanenud - jää oli jõe keskosa poole lohku vajunud ja ägises meie jalge all veidi õõvastavalt. Mida edasi silla poole, seda põnevamaks läks. Aga jõel olid toredad kurvid küll. Silla juurest otsustasime veidi ka edasi minna ning lõppkokkuvõttes uisutasime järgmise, jalakäiate sillani, mida kaardil küll pole. Heiti ja Karu kui kõige julgemad panid pea-aegu kumbki korra jala vette ka. Mina ja teised olime veidi tagasihoidlikumad:) Peale järgmist silda aga enam edasi ei saanud ning pöörasime otsa ringi.

Tagasi oli juba julgem ja jää ragin ei hirmutanud enam. Vaatasin rohkem jõe ääri kui jalge ette - otsisime ju GPSi. Veehoidla peale jõudes tundsime end eriti turvaliselt ja sileda jää ning taganttuulega andsime minna - kiiruse maksimum 27 km/h! Super! Super! Heiti läheb sel nädalal Soome ja püüab Interspordi poest matkauiske hankida - kaasas tellimus juba 4-5 usiupaarile:)

Mulle uisutamine iseäranis sobib, arvestades et lund ei ole (veel), seega suusatada ei saa ja joosta ei luba mu põlv meetritki. Isegi allamäge kõndimist mitte. Täna uisul aga põlvevalu tunda ei olnud ja vahepeal andsind põlvele puhkust ka ning liikusin paaristõugetega nagu Veerpalu:) Heiti ja Karu tegid eilsele lisaks veel pilti ning ühe video ka.

Aga GPSi me ei leidnudki üles:(( Kui keegi juhtub sealkandis seiklema ja sellise leiab, siis ausale leidjale tasume vääriliselt!!