veel perekondlike tähtpäevi: sünnipäevalaps Harri

Harri on minu õe Pille poeg, aastaid on tal tänasega kokku juba 12.

Harri käib võrkpallitrennis. Alguses proovis ta maadlust (vähemalt ühte medalitki olen tal näinud), siis jalgpalli, kuid nüüd on ta juba aastakese pühendunud võrkpallile. Hoolega - just nii nagu ta teeb kõiki asju.

Väiksemana Harri nii musterlaps ei olnud. Pigem kippus olema selline väheke jonnakas ja isekas. Aga peale väikese õe sündi oli Harri niikui väljavahetatud: Pille oli veel Minnaga haiglas, kui Harri (siis oli ta kaheksane vist?) võttis ratta ja sõitis lausvihmas mitu kilomeetrit Rapla teise otsa ema ja õde vaatama. Ootamata, millal vihm järele jääb või palumata näiteks vanaisa, et see ta kohale viiks.

Õde Minnat hoiab Harri väga. Noh, teinekord teeb muidugi sellise koer- poiss näo päge ja natuke kiusab ka, nii lihtsalt igavuse pärast nagu ikka väiksemaid õdesid (ma ju tean, ma olen noorim:)). Siis saab ema käest pragada.

Aga kodus kapis on mul Harri tehtud savikauss, ilus, klasuuritud, nagu ARSi poest ostetud. Rapla kodus on selliseid kausse/kruuse hulgim. Kõik Harri poolt tehtud. Jah, kui ta võrkpalli kõrvalt aega saab, käib kunstiringis. Käed on sellel noormehel igaljuhul õigetpidi otsa saanud. Nagu peagi on õige koha peal, sest Harri tunnistusest pole midagi kirjutada. See on igav. St. et puha viied:) No olgu, üks neli oli vist ka.

Jah, Harri on nii hea laps, et mul on vahest kohe hirm peal. Positiivses mõttes:)

Palju õnne!