rannahooaeg avatud

Laupäeval avasime veehooaja kanuusõiduga Kasari jõel ... aga alustaks parem algusest ...

Kuna oleme Leivoga sama päeva mehed (tõsi, aastakäigud on küll erinevad), siis tekkis paar kuud tagasi mõte, et äkki tähistaks oma sünnipäevi koos ja mõne vabaõhuüritusega, näiteks uisuseiklusega. Nädal enne sünniupäeva oli täiesti selge, et uisutamine jääb ära ja tuleb hakata otsima alternatiive.

Õnneks avastas Leivo, et seiklejad, vabandust 360-kad on otsustanud hakata korraldama kanuuseiklusi ning ostnud selle jaoks lausa kaks kanuud :). Eriline on nende kanuude juures see, et ühte kanuusse mahub korraga kümme inimest ja ise kutsuvad seiklejad neid tiimikanuudeks. Veel oli meil omajagu arutamist selle üle, et kus ja kui pikalt sõita, aga lõpuks otsustasime, et korraldame siiski sünnipäeva ja jätame seiklusvõistluse teiseks korraks.

Ja nii kogunesid laupäeval, 8. märtsil Teenusele, teenuse mõisa lähedusse 18 vaprat, kes ilmateadet, mis lõunaks lund, lörtsi ja vihma lubas, paljuks ei pidanud. Karu autol oli taga käru, koos kahe kanuuga, mis ühisel jõul Kasari jõe äärde tassiti. Kanuud olid tõesti suured, leivo luges lausa 12 kohta kokku, kui korralikult ökonoomitada, aga sel juhul oleks ruumiga vist juba vägagi kitsas.

Kell 11:29 hiivasime ankrud ning hakkasime liikuma vaikselt allavoolu. Kanuud polnud üldse nii halvasti juhitavad kui seiklejad meid hirmutanud olid, aga lubatult kiired olid nad küll - juba esimesel kilomeetril suutsime saada maksimumkiiruseks 13.8.

10.9 kilomeetrit hiljem jõudsime Laastre paisuni, kus tundus mõistlik kanuud kallast mööda ümber paisu kanda. Ehkki mõnedel meist oli küll suur kiusatus kanuuga paisust allasõitu proovida, siis Leivo ja teised targemad keelasid selle ära. Paisu juures tegime ka lõunapausi, kaasa võetud pirukad ja tee kadusid ülikiirelt.

Peale lõunapausi jätkasime teekonda mööda Kasari jõge, mille kaldad suht hõreda asustusega. Ja paljude talude juurde ei tulnud isegi juurdesõiduteed, või kui tuli, siis jõe teise kaldani. Kohtasime ka ühte metssiga, aga ta oli suures tuhinas pea kaotanud ja lebas nüüd ilma peata täpselt vee piiril.

Vigala jõega ühinemise järel läks jõgi laiaks, mis kole ja igavamaks nii, et Kasari vana kivisild hakkas paistma täiesti parajal ajal, siis esimene väsimus tulema hakkas. Laadisime kanuud ja kanuutajad autodesse ning sõitsime Kalamajja sauna.

Kogudistantsiks tuli 23.5 kilomeetrit ja sõiduajaks 3:32. Planetis on GPS-iga salvestatud teekond ja mõned pildid. Ja videolõik AK uudiste tarvis on kah olemas :).

Kokkuvõttes võib öelda, et tiimikanuu on päris lõbus vaheldus tavakanuule ja kindlasti väga sobilik väiksemate firmade seiklusürituse läbiviimiseks, kus inimesed erineva tasemega.