Sunday, May 04, 2008

Tegime ka ära!

Kuna sel nädalavahetusel viis Ilves 3 meid Antsla kanti, valisime prügikoristusaktsioonis osalemiseks Urvaste valla. Hea lähedal pärast Tautsi juurde suitsusauna minna:)

Kuna kell 10 hommikul, mil kogu Eestimaa koristamisega algas, me kohe ühineda ei saanud (Ilves 3 stardid olid 11- 12 vahel), sai kohaliku koordinaatori Kristjaniga kokku lepitud, et ühineme aktsiooniga kell 2 Uue- Antsla rahvamaja juurest. Sest varem alustanud pidasid seal lõunapausi.

Kell kaks olimegi kohal. Lõunapausile oli kogunenud paras punt prügikorjajaid, luuletaja- postiljon Contraga eesotsas. Noored inimesed kõik, vanemaid ei kohanud. Maaelu asi mõtlesin, vanematel ilmselt oma aiamaal käed tööd täis. Aga ju vist oligi üle Eesti koristamas põhiliselt nooremad inimesed. Vanemad on lootuse kaotanud midagi parandada? Loodetavasti siiski mitte. Ehk ongi õige, et noored inimesed ühiskondlikult aktiivsemad on, loodetavasti on vanemad inimesed seda ka oma nooruses olnud.

Kristjani esimene uudis meile oli, et polegi enam midagi koristada! Urvaste vald on ilma meieta juba puhtaks tehtud! Iseenesest rõõmustav uudis ju, kuid meil vajusid näod pikaks. Viivi ütles koguni, et: kuidas siis nii, lastel käed sügelevad! Lõpuks selgus siiski, et üsna Tautsi suitsusauna kõval siiski oli kaks kohta: üks Antsla valla poolt märgitud väiksem ja teine avastatud ulatuslik prügiauk, mida ilmselt selle päevaga inimjõul koristada ei jõuagi... Võtsime siis hakatuseks suuna väiksema peale, et koristame enne selle ära ja siis suurem - teeme palju jaksame ja palju kotte jätkub!

Järgmise tund aega tegime auto- orineteerumist ja otsisime seda Antsla valla poolt märgitud väiksemat prügihunnikut. Tiirutasime siin- ja seal, ühel ja teisel pool raudteed, aga mida me ei leidnud, oli prügihunnik... Kristjan ütles, et polevat seal ise ka käinud, ega osanud meid paremini juhatada. Leppisime siis kokku plaani B, et võtame ikkagi ette selle suurema augu. No ka selle leidmisega läks väheke aega aga kohale me lõpuks saime. Kohatu öelda, aga rõõmustasime prügi nähes: ometi midagi korjata! Heiti ütles, et talle tuli meelde korstnapühkija- kassid filmist "Lotte reis lõunamaale" - kui nood vulkaani äärde said.

Aga prügihunnik oli tegelikult masendav - tegemist oli paari- meetri sügavuse betoonist auguga, mis oli triiki olmeprahti täis. Tegelikult olla veel kuhi ka peal olnud, ütles üks teise koristustiimi liikmetest. Nemad olla pool päeva seal juba enne vaeva näinud. Alustasime selle augu kallal oma pisukese tiimiga: mina, Heiti, Tauts, Viff ja Raivo ning nende lapsed Hans ja Triinu. Tasapisi tilkus teisi tiime juurde ja lõppeks olid meid selle augu kallal päris palju. Toppisime vägaväga mitmeid kotte prügi täis aga puhtaks me seda auku ei saanudki. Julgelt teist samapalju või isegi rohkem jäi veel koristamata. Loodetavasti saab see auku suurte masinate abil siiski puhtaks ja kinni aetud- et enam ei saaks sinna ümberkaudsetest majadest prügi tuua.. jah, ilmselt oli see just ümberkaudsete majade töö. Isegi üks kohalik mees tuli meie tööd vaatama- tugevad viinaaurud ümber ja ruuduline särk eest lahti. Kükitas seal augu äärel ja targutas meie töö mõttetusest. Ise kätt külge ei pannud muidugi ja läks varsti pead vangutades minema.. kurb vaatepilt..

Aga ikkagi sai suur hunnik prügi sealt august välja ja sorteeritud. Viffi/Raivo lastele ilmselt unustamatu keskkonnaalane õppetund. Tautsi suitsusaun kulus marjaks ära, sest peale seda aktsiooni ei tahtnud isegi peale käte hoolikat puhastamist palja käega toitu võtta.. Suitsusaun kosutas keha ja hinge ning lämmatav pürgihais kadus sõõrmeist:)

Mis mõtted aga veel tekkisid: esiteks - Ilves 3 korraldajad võinuks tegelikult võistlusel osalenud orienteerujad aktsiooni kaasta. Näiteks kohaliku valla koordinaatoriga kokkuleppel võtta osalejate poolt samuti koristada üks tükike Eestimaad - või vähemalt planeerides stardiaegu selliselt, et soovijad saanuks ladusamini aktsioonil osaleda... Oleks olnud väga ilus tegu looduses liikujate poolt ju.

Teiseks - ma olen arvamusel, et väga oluline osa Eestimaa edasise puhtuse hoidmisel on tegelikult inimeste teavitamisel! Ma olen mitmel juhul kogenud seda, et inimesed tegelikult ei tea, kas eraisik saab üldse ise prügilasse midagi viia. Kui seda teataksegi, siis üldlevinud arvamus on, et see on väga kallis. Ei ole tegelikult! Mõnes kohas saab teatud ulatuses prügi lausa tasuta ära anda.

Paraku ei ole laiad massid sellest teadlikud  ja ilmselt ka seetõttu püütakse prügi poetada maha kuhugi mujale - eriti kui kuskil juba sodihunnik ees kuhjub. Aga kui võetakse juba vaevaks prügi autosse vinnata, siis ei ole ilmselt suurt vahet, kas sõita sellega metsa vahele või prügilasse - ilmselt teepikkus on enamvähem sama. Siinkohal ongi nüüd oluline osa teavitustööl, olen optimist ja arvan, et paljud keeraks oma autonina siis prügila poole, kui teaksid, et see polegi nii ülemõistuse kallis. Meie ajakirjandus paraku kajastab ainult pigem vastupidist ja nii on tekkinudki prügimajandusest pilt kui millesti keerulisest, väga kallist ja üksikisikule kättesaamatust.

Siit ka minu üleskutse meediaväljaannetele - võtke vaevaks ja kajastage seda vajalikku informatsiooni. Tasuta.

Kuid Teeme ära 2008 idee autorite ja korraldustoimkonna ees müts maha! Ja väga hea meel on, et nii palju inimesi võttis vaevaks sellest osa võtta. See näitab, et me hoolime! Lisaks looduse puhtaks saamisele on hindamatu selle aktsiooni mõju meie kõigi suhtumisele. Usun, et eilsest alates vaatab enamik meid ja meie sõpru prügimajandust ja tarbimist puudutavatele küsimustele sootuks teise pilguga.

No comments: